Martin Helme: kui poliitikas on madala kvaliteediga inimesed, teeb see kahju kõigile

DSC_0072 (4)

  • “Ilma piirikontrolli taastamiseta ei lähe me ühtegi valitsusse.”
  • “Sa ei saa rääkida, kuidas sa oled õudne pereväärtuste kaitsja ja samal ajal kooseluseaduse tühistamist ei toeta.”
  • “Aur on kogu aeg üleval, väga palju on ajude ja suude liigutamist.”
  • “Poliitik peab kõikidel valimistel kaasa tegema, need karastavad. Pead astuma valijatele tänaval ligi ja saama sõimata kui vaja.”

EKRE Riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme pole just tuntud oma seisukohtade ambivalentsuse poolest ning antud usutlus polnud selles osas sugugi erinev. Kaevikujooned on paljudes küsimustes selgelt välja joonistunud, vaenlasi otsida EKRE ei karda. Nii pole näiteks EKRE saadiku sõnul islami näol tegemist religiooniga, vaid parimal juhul kultusega ning seetõttu ei peaks usuvabadus umbes kuuendikule maailmale laienema.

Samuti ratsutatakse endiselt teema otsas, mis neid ka Riigikokku tõi – Helme usub, et seekord läheb kõik teistmoodi ehk lõpuks õnnestub neil kooseluseadus tühistada. Optimismi toovat valimiste tulek, erakondade esimeeste ning samuti mitmete Riigikogu liikmete vahetus. Viimatine Eesti Ekspressi poolt tehtud küsitlus sarnaseid lootusi otseselt ei jaganud, kuid absoluudis pole seal veel midagi selget. Uute liitlastena selles küsimuses näeb Helme reformierakondlasi ning uusi keskerakondlasi.

Kui teisi fraktsioone kiitma sundides (vt lõpuküsimusi) tuli paratamatult paralleelselt paitustega sekka ikkagi kaasa laitused, siis vähemalt ühe hea sõna suutis ta välja pigistada igat konkurenti kirjeldades, sealhulgas ka ideoloogilist vastandit SDE fraktsiooni mõtestades.

Esimest koosseisu Riigikogus olev Helme ennast vähemalt sõnades igipõlise parlamentäärina ei näe, kuid samas eristab, et poliitikute tagasivalimisel on oma point olemas.


Kevadel algatas Teie fraktsioon eelnõu, millega muutuks välismaalaste jaoks metsa- ja põllumaa ostmine keerulisemaks. Nagu aru saan, siis võib seda pidada EKRE üheks lähituleviku prioriteediks.

Jah, see on üks meie programmilistest lubadustest. Majanduslikus mõttes on see Eestile väga oluline teema, kuna see surub välja kodumaist ettevõtmist ning seega on selgelt praktiline probleem. Eestis ostavad metsa ja maad kokku suured Lääne-Euroopa firmad või rahvusvahelised fondid, mis pikas plaanis tähendab, et eestlased ei saa enam olla oma maa peremehed.

Maa on see, mis seob rahvast riigiga ning omanik või peremees on ikkagi see, kes asjadest hoolib. Tulu on see, mida omanik võtab. Kui räägime eurorahadest, siis need antakse ka ju sisuliselt maa järgi omanikule, mitte rentnikule.

Need piirangud on siis mõeldud nii juriidilistele kehadele kui eraisikutele?

Jah, mõlemaile. Iva on selles, et Euroopa Liidu tingimustes ei saa ütelda otse, et me keelame mittekodanikel maad omada, sest ülejäänud EL liikmesriikide kodanikud kui ka ettevõtted peavad olema võrdselt koheldud Eesti omadega. Me saame aga teha kõigile põhimõtteliselt samasugused tingimused, mis tegelikult kaitseks Eesti inimesi – keelepiirang, paiksustsensus, haridusteemaline piirang. Näiteks peab Taanis maa ostmisel olema ees kas varasem tegevus selles valdkonnas või vastava eriala haridus. Sedasi ei oleks niimoodi võimalik, et mingisugune välismaa fond, kellel on lihtsalt vaja raha kuhugi paigutada tuleb ja ostab maad kokku ning tambib kõik välja sellelt turult.

Kas see ei või tuua kaasa just skeemitamist, otsitakse mõni variisik ja lihtsalt…

Skeemitamise vastu tuleb võidelda ning karistada, täpselt samamoodi nagu maksude puhulgi. Majandusloogika on väga lihtne – nii kui sa tekitad mingeid barjääre või tõkkeid, muudad sa äritehingu ebaatraktviisemaks. Mida rohkem tõkkeid on, seda vähem atraktiivsem ta on. Kui on piisavad karistused või sanktsioonid, siis peab sel juhul olema juba nii suur kasu taga, et need riskid üle kaalutleks, nagu on näiteks narko või inimkaubanduse puhul. Maa ja metsa kokkuostmine puhul ei saa aga need riskid kunagi olema üle kaalutletud, et oleks sellel mõtet.

Kui vaadata laiemat pilti, kas see on asi omaette või võtate kõigepealt ette põllumaad-metsad, seejärel midagi teist või kolmandat?

Iseenesest ei meeldi meile kinnisvara müük välja üleüldse. Näeme, kuidas Ida-Virumaal kui ka Tallinnas ostetakse Vene kapitali poolt lihtsalt trepikodade kaupa kortereid kokku. See on julgeolekurisk meile.

Siin ei ole targem teha eristusi Euroopa Liidu ja Venemaa vahel?

Printsiibis ei ole ju vahet. Meie eesmärk ei ole ühte või teist kuidagi karistada või välja tõrjuda, vaid hoolitseda selle eest, et Eestis oleks eestlasel võimalik olla peremees. Sakslased on näiteks eestlastest laias laastus neli korda rikkamad või samamoodi soomlased. Nende jaoks pole mingi probleem Eesti kinnisvarasse raha parkida olukorras, kus meil on null- või miinusintressid. Selle tulemus on see, et noored pered ei saa Eestis kinnisvara osta, sest hinnad on üles aetud.

Seda ei näe, et see võiks peletada eemale väliskapitali, investoreid.

Aga see ei ole investeering ju, see pole investor. Investor on see, kes tuleb siia, paneb raha ja hakkab selle raha pealt tulu teenima, mitte ei lähe ta siit võimalikult kiiresti välja. Iga investor ei ole meile vajalik investor. Me ju räägime sellest, et meie majandus peaks targaks muutuma, mingisugused prioriteedid seadma. Hakkame siis sihtima. Eesti majandus on nii väike, meile piisab viiest või kümnest hästi sihitust korralikust investeeringust mingisse prioriteetsesse valdkonda, kuhu on loodud tuhanded või sajad kõrgepalgalised töökohad.

Kõigele lisaks on umbes viimased viis aastat investeeringud Eestisse olnud negatiivsed, mis on eriti lõbus lugu arvestades seda, et meile reklaamiti ning lubati, et eurot on vaja, et investeeringuid tuleksid. Euro tuli ja pärast euro tulekut on investeeringud hakkanud minema rohkem välja, mitte sisse. Investeeringute väljavoolamise põhjus on tegelikult see, et pangad viivad välja laenutulu. Laenasid raha, saavad intressid ja viivad siit välja. Mahud on suured, päris investeeringuid pole tehtud pikka aega.


Eelnõude menetlusi vaadates torkas ka silma juba midagi väga tuttavat ning nähtud stsenaariumi – kooseluseaduse tühistamise ettepanek. Kas selle mõte on taas näidata oma valijale, et huvitute endiselt teemast ning pakute lihtsalt mänguilu või siiralt usute, et seekord on midagi teistmoodi?

Jah, seekord usun, et on teistmoodi. Me ei pea oma valijatele midagi tõestama, vaid peame näitama teiste erakondade valijatele seda, mida nemad siin teevad. Pärast seda kui Reformierakonnal vahetus esimees hakkasid nad rääkima, kuidas nemad on ka vaata et konservatiivid ja vaata et rahvuslased. Seda retoorikat tuleb häältega katta. Sa ei saa rääkida, kuidas sa oled õudne pereväärtuste kaitsja ja samal ajal kooseluseaduse tühistamist ei toeta. Täpselt sama asi on Vabaerakonna puhul. Nende jutt vabakonservatismist või avatud konservatismist – see on sisuliselt liberalism.

Kooseluseadus ehk kogu see homosuhete temaatika on veelahkme küsimus ühiskonna jaoks. See, kuidas selles küsimuses hääletatakse, kuidas selles küsimuses seistakse defineerib ära inimese väga paljus. Igasugune mula ja retoorika sinna juurde kaotab igasuguse tähenduse, kui sa selle eelnõu puhul ei vajuta nuppu õigesti. Kõike muud on täiesti mõttetu rääkida. Kui ei poolda kooseluseaduse tühistamist, siis lisaks sellele, et sa oled halva õigusloome elushoidja, oled sa näidanud, et sa oled progressivist vasakpoolne liberaal. Las siis vabaerakondlased, reformierakondlased, keskerakondlased näitavad seda, valimised on tulemas.

Meil on põhimõtteliselt propagandamaterjalil kujundus valmis, et enne kohalike valimisi meelde tuletada, kuidas teised erakonnad selles küsimuses ennast positsioneerivad. Hääletusel, mitte sõnavõttudes. See on meie jaoks nii sügavuti minev filosoofiline küsimus õigest ja valest, heast ja halvast ning me lihtsalt ei jäta seda. Mõned inimesed arvavad, et me teeme tsirkust, see ei ole see. Mitte ühtegi valitsust pole võimalik meiega teha, et me valitsuses kogu aeg pressingut peal ei hoiaks, et see teema oleks lahendatud.

Kuidas suhtute Vabaerakonna ideesse paarkonnaseaduse eelnõusse?

Negatiivselt, aga ses mõttes on see nii palju parem seadus, et ta on aus, aga ta on sama asi. Kooseluseadusega valetati, et see ei ole homotsiviilpartnerlus, aga ta on. Paarkonna seadus on kõige ehedam tsiviilpartnerlus, aga me ei pea vajalikuks ega õigeks samasooliste suhete riikliku reguleerimist.

Loodate siis seetõttu, et seekord on teistmoodi see, et tulemas on valimised ning see avaldab survet.

Siin on mitu asja. Kõikidel teistel erakondadel on esimehed vahetanud, välja arvatud sotsidel. Keskerakonnal on ka saadikuid vahetunud terve ports, peaaegu 10 saadikut. Seal läksid põhiliberaalid valitsusse – Reps, Ratas ja Simson. Ratas neist kõige vähem, aga Reps ja Simson olid ikkagi kooseluseaduse pooldajad ja nad ei teinud fraktsioonis mitte midagi selle jaoks, et fraktsioon toetaks seaduse tühistamist. Nüüd on asemele tulnud terve hulk saadikuid, kellest osad on venelased, osad maapiirkondadest. Venelased on selles küsimuses väga kompromissitud ning sealt tuleb osa hääli juurde. Samuti on IRLis esimees vahetunud, kelle jaoks on see samamoodi põhimõtteline küsimus. Tsahkna jaoks see ei olnud nii. Käis ja hädaldas, et me sellega pilli lõhki ei ajaks. IRLi jaoks on praegu see parim asi, millega pilli lõhki ajada üldse, see oleks pääsemine valitsusest ja ses mõttes IRLi hääled läheksid jalutama.

Pääsemine valitsusest tähendaks sisuliselt ju kas uusi valimisi või Keskerakonna ja Reformierakonna valitsust.

Ei tähenda. Keskerakonna ja Reformierakonna valitsuse juttu ei võta ma ausalt öeldes tõsiselt. Ei ühes ega teises pole erakonna sees sellist toetust, et sellist valitsust kokku panna. Kummaltki poolelt läheks liiga palju hääli jalutama.

Nii et siis pill lõhki ja uued valimised.

Üks variant on uued valimised, mida IRL kindlasti ei taha. Teise variandina on laias laastus Eestis võimalik teha kahte sorti koalitsioone. Üks on see, kus koondutakse Keskerakonna ümber; teine, kus on keskne Reformierakond. Keskerakond lasi ajaloolise võimaluse käest, kui ta tegi koalitsiooni sotsidega. Neile küll õudselt meeldib omavahel, nad on väga sarnased. Venemeelsed ja vasakpoolsed, aga kummalegi pole sellest kasu olnud. Sotside asemel oleks tulnud võtta meid ja Vabaerakonda. Me poleks lasknud Keskerakonnal teha selliseid kannapöördeid nagu nad tegid. Me olime varem sarnastel seisukohtadel, kuid valitsusse minnes hakkasid nad ajama sisuliselt sama poliitikat, mis Reformierakond, kuid käpardlikumalt ning nad on venemeelsemad.

Teine variant on, et koondutakse Reformierakonna ümber. Kui me nendega mingisugustki valitsuse plaani hakkaksime heietama, oleks kooseluseadus esimene asi, millega kaklema hakkaksime. Seetõttu usun ka praegu, et kui nad opositsioonis istumise ajal ei vastuta millegi eest, siis lastakse see hingusele. Polegi vaja, et nad kõik vastu hääletaks, vaid piisab kui mitte ajada kõiki oma saadikuid selleks ajaks saali. Kui mänguruumi tahavad avardada, siis tuleb sel seadusel lasta ära surra.

Kui juba sellest juttu tuli, kas seda ei karda, et üks hetk kui EKRE peaks vastutust hakkamagi võtma, siis vanad sõnumid tulevad kummitama? Seni olete paljuski tänu väga resoluutsetele sõnavõttudele suutnud meediapildis ennast kehtestada ning olla proportsionaalselt tunduvalt suurem kui seitsmeliikmelisest fraktsioonist arvata. Näiteks on ju Reformierakond rohkem kui neli korda suuremalt esindatud.

Iga päev võimleme selle nimel, et olla pildis. Aga ei karda, kuna me ei lähe valitsusse, kui me ei saa oma poliitikat ellu viia. Saame aru küll, et on koalitsioonivalitsused ning kõige väiksem fraktsioon ei saa kõike oma tahtmisi, aga meie jaoks on olemas mingisugused põhimõttelised teemad, kus me kompromisse ei näe.

Nii et sisuliselt tähendab seda, et senikaua kuni Keskerakond ja Reformierakond domineerivad ning toetatakse kooseluseadust, siis EKRE on igati pidi opositsioonis.

Ma arvan, et nende jaoks ei ole see seadus nii väärtuslik kui meie jaoks. Ma ei näe ühtegi teist erakonda peale meie ja SDE, kelle jaoks on see maailmavaateliselt nii tähtis. See pole samas ainus teema. Meie jaoks on tänasel päeval täiesti vältimatu, et kõikidel piiridel tuleb Eestis taastada piirikontroll, nii sadamates kui lennujaamades. See pole sama, mis on piiride sulgemine, Eesti müüri taha panemine. Turvalisus, mida selle arvelt saame on kordumatu ning hindamatu. Ilma selleta ei lähe me ühtegi valitsusse.

Julgeolekuteemad on olnud üsnagi palju üheks EKRE lemmikteemaks, kuid seni on jäänud vähemalt minu jaoks vastamata üks küsimus teie poliitika positsioneerimisel. Nimelt, kas näete, et julgeolekuküsimustes on vajadusel õigustatud inimeste vabaduste ja privaatsuse piiramine?

Vastupidi. Üks põhilisi asju, mis häirib mind kogu selle terrorismijura juures on, et Suur Vend kasvab kogu aeg selle asemel, et teha neid elementaarseid asju, mis hoiaksid ära terrorismi. Illegaalid välja, islamistid välja ning tagasi sinna põrguauku, kust nad tulid. Kui me ei lase sisse ja meil on piir olemas, siis on ära hoitav sõnavabaduse, usuvabaduse piiramine. Küll ei tohi enam jõulunäidendeid teha pooltes Euroopa riikides, küll ei tohi lihavõtte mune enam koksida, sest häirib moslemeid, lõpetage ära. See, kuidas immigratsioonikriis kiirmarsil jooksutab kokku vaba ühiskonda on selle asja kõige õudsemaid külgi, mida veel inimesed ei taju ega märka. Kuula ükskõik mis poliitikut, kui on terrorirünnak, mis on nende lahendus – rohkem Suurt Venda, rohkem vahetada infot, rohkem jälgida ja pealt kuulata, rohkem andmebaase. Sisuliselt ehitatakse meile Suure Venna ühiskonda. Suur Vend on väga suur Ühendkuningriikides, Prantsusmaal, Saksamaal, aga ikka toimusid asjad.

Te mainisite usuvabadust, aga nagu aru saan, siis tärniga. Selles suhtes, et usuvabadus kristliku elu puhul, aga mitte usuvabadust islami.

Islam pole usk, islam on poliitiline ideoloogia. Agressiivne, vaenulik, Euroopat deklareerivalt hävitada sooviv ideoloogia, kes teeskleb, et ta on usk. Parimal juhul saab teda nimetada mingisuguseks kultuseks. Nii palju peab inimestel olema tervet mõistust, et tehakse vahet, et kui on üks seltskond, kellel on selge mõrvarlik ideoloogia, siis sellele ei saa anda samu vabadusi, kui teistele. See on sama, kui isoleerime kurjategijad.

Nii et kuuendik maailmast on teie arvates…

Mõrvarliku ideoloogia küüsis. Ja see on väga õudne, mitte ainult meie jaoks, vaid ka nende jaoks, kes neis ühiskondades elavad.


Minnes natuke kaugemale, olete Riigikogus esimest koosseisu ja kui võrrelda sellega, mis väljast paistis ja kuidas töö nüüd ise on, mis kardinaalselt erineb?

Jah, erinevus on väga selge. Seda maailma, mis siin toimub oli väga raske ette kujutada väljast poolt. Seesama Toompea maja – see on elevandiluutorn. Inimesed ei saa aru, mis toimub mujal maailmas, väljaspool seda poliitilist mulli. Siin pole väga suurt vahet, kas on tegu igipõliste parlamentääridega või inimestega, kes on kuu aega olnud asendusliikmena. Reaalsusest irdumine käib siin väga kiiresti. Sellest mullist tuleb ennast kogu aeg välja suruda.

Nii et võib oletada, et Te olete mingi x arv Riigikogu koosseise ja rohkem ei ole.

Iseenesest on õige mõte, et sa oleksid teatud arv koosseise Riigikogus sarnaselt sellega, mis on Ameerikas term limit. Ta ei peaks olema selline, et igal juhul lõppebki seejärel võimalus kandideerida ära, aga mingi vahe tuleb vahele teha. Eesti häda on selles, et igas eluvaldkonnas on kvaliteetseid inimesi raske leida, ükskõik kas räägime akadeemiast või tööstusest. Samamoodi on ka lihtsama töö puhul, näiteks kassapidajaid.

Poliitika selles osas ei erine, aga kui poliitikas on sul madala kvaliteediga inimesed, mõjutab see ning teeb kahju kõigile. Kui kassapidaja ei saa oma tööga hakkama, siis päeva lõpus kassa ei klapi. Kui Riigikogu või valitsus oma tööga hakkama ei saa, siis ei klapi enam riigieelarve. Mõõtkavad on nagu erinevad.

Sunnitud vahetumistega on küll omad riskid. Näiteks kui oled kaks koosseisu ära ning siis pead jalgu puhkama, võib tekkida olukord, kus siin Riigikogus on veel madalam kvaliteet. Võib ka juhtuda, et seda ei teki, vaid vastupidi annab see võimaluse tulla värsketel inimestel uutel talentidel peale ning see tekitaks suuremat vereringlust poliitikas. Üldiselt ma pooldan seda, aga ei näe poliitilist tahet, et see rakenduks.

Kui veel võrrelda, mille poolest erineb Riigikogu töö väljastpoolt ning seest vaadates – väljastpoolt tundus, et Riigikogus on jube lõdva elu. Iseenesest kui sa tööd teha ei viitsi, siis on see võimalik väga hästi. Näiteks antakse mõne suure kartellierakonna keskmise või tagumise otsa liikmel fraktsiooni koosolekul tabel ette, kuidas hääletada ja on korras. Piisab sellest, kui oled oma ringkonnas pildil ning kasutad oma vaba aega, et inimestega seal suhelda. Teed nii-öelda kohvi ja koogi õhtuid, kuid eks need ole ka vajalikud. See ei ole raske, kui vähegi viitsid.

Kui aga teed oma tööd pühendumuse ja võitlusega, siis on tööpäevad ikka jube pikad, nädalavahetuseti on veel alati midagi juures. Sa pead sõnavõtte tegema, eelnõud läbi lugema, komisjoni istungid on pikad ning lisame juurde veel partei töö. Samamoodi on pidevalt meediapilti pääsemisega – see on ainult töö ja töö. Iga päev pead punnitama ja ragistama ajusid selle tarvis. Kevadine istungjärk oli näiteks jõhker, kui peaaegu iga päev läks hilja õhtuni või ööni välja ja niimoodi nädalast nädalasse. Aur on kogu aeg üleval, väga palju on ajude ja suude liigutamist.

Samuti on iva selles olemas, kui minnakse oma ringkonda tagasi ning öeldakse, et valige mind tagasi, kuna ma tean, kuidas see töö käib. Kui me kõik valgete lehtedena Riigikogusse tulime üritati jõle jõhkralt meil mitmel korral mütsi pähe tõmmata mingi protseduurikaga. Seda tuli väga kiiresti käigu pealt õppida, osad kiiremini, osad aeglasemalt. Sellel tööl on omad knihvid.


Lõpuküsimused

KOV valimistel kandideerite? – Jah

Miks? – Sellepärast, et poliitik peab kõikidel valimistel kaasa tegema, need karastavad. Pead astuma valijatele tänaval ligi ja saama sõimata kui vaja. Siit kabinetist on jõle hea targutada, kuidas võib või kuidas ei või, aga kui lähen Nõmme turule või Magistrali kaubanduskeskusesse, siis saan vahetult teada, mida inimesed tahavad, et me teeks või ütleks. Valimistel saad tuleristsed.

Kahe tooli peal hakkate istuma? – Tallinna volikogu saal pole siit kaugel, mul pole seda probleemi. Aga selle vastu oleme endiselt. See on halb seadus, halb praktika.

Kui üldiselt jõuab meediapilti arvamused, kus teiste erakondade tööd positiivses valguses ei näidata, siis osa lõpuküsimustikust on tuua välja lühidalt midagi positiivset iga konkureeriva fraktsiooni kohta ning midagi negatiivset või kriitilist enda fraktsiooni kohta.

IRL – üleüldiselt on meil IRLi saadikutega maailmavaateliselt kõige kergem klappida, kuid mitte kõigiga. Raivo Aegiga ma ei oska millestki rääkida. Maire Aunastega on väga tore suhelda, kuna ta on hästi soe ja sümpaatne inimene, aga poliitikast pole temaga väga palju rääkida. Poliitiliselt saab näiteks rääkida Priit Sibula, Helir-Valdor Seedri, Aivar Koka või Mart Nuttiga. Parteipoliitiliselt ei vala ma ühtegi pisarat, kui IRL peaks ära kaduma, aga häälte mõttes on see keeruline olukord. Ikkagi fraktsioon, mis koosneb küll peamiselt pehmodest, aga maailmavaateliselt oleme samal leheküljel.

Keskerakond – opositsioonis olles saime väga hästi läbi, meil oli väga palju kokkupuutepunkte nii valitsuse vastu kriitikas kui ka positiivse programmi osas. Olgu selleks presidendi otsevalimised, e-hääletus, Rail Baltica või haldusreformi kriitika. Ainult, et valitsusse minnes hülgasid nad need seisukohad. Seal on ka väga pulle tegelasi, keski venelastega on meil täiesti võimalik rääkida, kuna nad on väga konservatiivsed. Näiteks kooseluseaduse või immigratsiooni küsimuste osas on nad väga samameelsed nagu meie. Majanduspoliitikas ja rahvusküsimustes on meil suhteliselt suured erinevused.

Reformierakond – Nende kohta võib öelda, et neil on ikkagi olemas sellist sir-humphreylikku valitsemiskogemust. Iseküsimus on, et neil ei ole erilist maailmavaadet. Liberalism tähendab sisuliselt seda, et neil on kõigest poogen ja lähevad kõige lihtsamat vastupanu teed. Pean ka ütlema, et fraktsiooni kvaliteet kasvas kohe kui ministrid tulid Riigikogusse tagasi. Seal on inimesed, kes oskavad küsida küsimusi uutelt ministritelt, näha eelarves kahe rea vahele ja nii edasi ja edasi. Professionaalsus ning masinavärk on neil väga muljet avaldav.

SDE – üldiselt on sotsid kõige pöörasem seltskond, seal on põlevate silmadega hulle päris palju. Tegelikult on nad kõige radikaalsemad ja äärmuslikumad inimesed Eesti poliitikas. Põlevate silmade kohta ütleks küll, et mulle meeldivad fanaatikud ehk inimesed, kellel on mingid veendumused, mille nimel ollakse valmis võitlema selliselt, et tükid on taga. Sotside puhul imetlen, et neil on valmisolek võtta sisse poliitilist kahju, et ära teha omad asjad. Nad on valmis ohverdama viis protsendipunkti, et mingi asi läbi suruda, küll need punktid tagasi tulevad. Neil pole seda käte väristamist, mis mujal näen.

Vabaerakond – kõik toredad inimesed, aga poliitiliselt täiesti mõttetu seltskond.

Enda fraktsiooni kriitika – Mul ei ole väga suuri etteheiteid meie saadikutele, aga ütleme, et osad on ju sellised inimesed, kes sisuliselt pensionil olles said ju Riigikogusse ehk neil ei ole pikka plaani, et saada ministriks või istuda pikalt siin Riigikogus. See paneb asjale teise templi, kuna ei tehta sellise põlemisega tööd nagu mina või Jaak, kellel on väga selge ambitsioon silme ees.

EKRE saab 2019. Riigikogu valimistel nii mitu mandaati? – Mart (Helme) on välja kuulutanud, et 51, aga realistlikult hinnates võiks olla seal 20 ringis.

Õhuke või paks riik – õhuke, aga tugev, sest ta on praegu paks ja nõrk, nagu paksud ikka.

Seaduseid on vähe või palju – pööraselt palju. 200 000 lehekülge seaduseid, millest me keegi ei tea, kui palju me igapäevaselt rikume. Suurem osa tuleb neist Brüsselist, mille puhul meie fraktsioon hääletab kõigele vastu. Liiga palju on seaduseid, liiga palju määruseid, liiga palju makse.

Kommenteeri

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s