Kalvi Kõva: julgust eksida on poliitikas enam

DSC_0019 (2)

  • “Ütleme nii, et seaduseid on arvuliselt parasjagu, aga tihti aetakse seda seaduse joont liigselt ning inimlik käitumine jäetakse kõrvale. Näiteks kui seadus ütleb, et tuleb teha ühtemoodi, siis kuidagi omavahel silma vaadates teistmoodi teha nagu ei julgeta.”
  • “Muudame riiki paksemaks ning korjame maksudega rohkem raha kokku, et meil oleks päästjad ja politseid igal pool. Näiteks Võrumaalt tuleb seda raha ju vähem kokku, aga päästjaid ja politseinikud on sinna samamoodi tarvis.”
  • “Paljud on küll ütelnud, et mida te teete, olete nagu tuulelipud vehite siia-sinna, aga mina nimetaks seda tugevuseks.”
  • “See ajutrust, kes neid poliitilisi ideid välja mõtleb, välja pakub ning töösse paneb on koalitsioonis sedavõrd suurem ja jõulisem.”

Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Kalvi Kõva pole võrreldes ametivendadega laiema avalikkuse silmis just kõige tuntum nägu, kuid viimased kolm riigikogu koosseisu on ta sellest hoolimata esindanud Toompea saalides Kagu-Eestit.

Riigikogu tööd kirjeldades on Kõva paljuski konstateeriv – see, et opositsioon on populistlikum, on loomulik nähtus ning täpselt samamoodi on loomulik, et koalitsioon võtab arvesse opositsiooni poolt neid ideid, mis ei lähe maailmavaateliselt vastuollu valitsuse suunaga. “Tööd on tehtud.”

Kui vaadata tulevat sügist, ootab poliitmaastikul ees üksjagu sündmusi: eelkõige eesistumine ning kohalike omavalitsuste valimised. Eesistumine riigikogu tööd otseselt nii väga ei puuduta, kuid valimised paljuski küll, kuna mitmed saadikud kandideerivad. Ohtu pole, et muud asjad viivad liigselt riigikogu töölt tähelepanu ära?

Ma arvan, et kindlasti mitte. Valimised käivad ju pidevalt. Olgu nendeks kohalikud valimised, Europarlamendi või Riigikogu omad. Riigikogul tuleb oma tööd teha ning loomulikult on tulemas palju tähtsaid ja vajalike eelnõusid ning mina ei näe, et need kaks asja hakkavad üksteist segama. Saadikutel on ju selleks ka ette nähtud ajad, kus nad saavad valijatega kohtuda ja arvan, et need kaks asja suudetakse väga hästi ära teha.

Kui vaadata mitte just kaugele tulevikku ette, siis praegu on veel ehk viimane võimalus selliseks produktiivseks perioodiks, enne kui uued Riigikogu valimised pihta hakkavad. Kas jõuab kõik tahetud asjad ära teha?

Loomulikult on veel ridamisi tähtsaid otsuseid, mida on veel vaja ära teha, kuid see valitsus on teinud väga palju hästi põhimõttelisi samme juba ära. Me räägime tervishoiureformist, pensioni kõikidest reformidest, madalapalgalistele rohkem raha kättesaamisest, lastetoetustest ja nii edasi. Kõik need asjad on ikkagi juba siin majas kas menetluses või menetluse läbinud. Poolteist aastat on veel tihedat tööd ees.

Kui eelkõige tuleva sügise peale vaadata, mis ootab ees? Magusamaks lükati tagasi, tuleb uuesti menetleda…

See on selline väikene nüanss. Kindlasti on sügise ja aastalõpu põhiteema alati olnud eelarve. Väga suured eelarvelised otsused on küll juba ära tehtud enne jaanipäeva. Veel nimetaks eelmainitud pensioni erinevaid reforme ja muudatusi.

Kui suure löögi magusamaksu õigeaegsesse toimesse mitteminek paneb?

Teada on, et magusamaks ei rakendu 1. jaanuarist ning seetõttu eelarvesse tekib hinnanguliselt 4-5 miljoni euro suurune auk. Seda siis, kui me jõuame nüüd selle menetlusse võtta septembri kuu jooksul lähtudes presidendi soovidest-ettepanekutest.

Mis iseenesest pole väga suur summa.

Ei ole suur, aga loomulikult peame selle kohe septembri-oktoobri kuu jooksul vastu võtma.

Mida muutusteta näete selle juhtumi puhul?

Muudatus seisneb eeldatavasti vaid selles, mida president ütles – põhiseadusega polnud kooskõlas, et magustatud jookide maksude jaoks oli erandina toodud teatud transpordivahenditel müüdav kaup. See oli sellise rahvusvahelise kaubanduse üks tavadest. See erand tuleb seega välja võtta ehk lennukites ja laevadel müüdav magustatud joogid hakkavad olema samamoodi maksustatud.

Kui IRLis läks suve alguses kaks liiget fraktsioonist ära ning Keskerakonna puhul on räägitud eri võimalustest, kas sotsidel ei ole seda ohtu, et mõni liige oleks kadumas?

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonist minu mälu järgi on varasemalt sarnaselt enne valimisperioodi fraktsioonist ning ka siis hiljem laiemast poliitikast lahkunud üks poliitik – Jüri Tamm. See pole meil olnud üldse tavapärane ja täna pole näha mitte mingisuguseidki märke, et keegi liige oma tahet niimoodi sooviks väljendada. Mina küll seda ei ole täheldanud. Meil on väga tubli ja tegus meeskond ning ka üks kõige kokkuhoidvam seltskond siin majas. Me saame omavahel väga hästi läbi ja töömeeleolu on väga-väga töine nii olnud ja kui ka on tänasel päeval.

Kui vaadata oma koalitsioonipartnereid, siis sealt ei tunneta, et oleks oodata, et koalitsioon langeb?

Eks ikka on aegade jooksul valimisperioodi viimastel aastatel erinevatest parteidest inimesi akna alla liikunud, kuid praegusel juhul ma loodan küll, et koalitsiooni fraktsioonid hoiavad kokku ning hoiavad oma liikmeid. Kahe IRLi fraktsiooniliikme lahkumine oli meile loomulikult suur-suur üllatus, eriti arvestades, et üks neist on olnud väga pikalt erakonna esimees. Selles hoolimata ei näe küll, et üldiselt see rahulolematus võiks nii suureks minna.

Kui eristada tinglikult sotside fraktsiooni tööd ning sotside kui valitsuse osa tööd, mida on küll omaette keeruline lahutada, kuid ikkagi mida võib selles riigikogu koosseisus pidada just fraktsiooni töö võiduks?

Eks neid asju ei saa päris lahku vaadata, et mis on valitsuse või mis riigikogu fraktsiooni töö. Valitsusse antakse ka ju sisendit siit fraktsiooni poolt. Võib-olla tooks ehk välja need eelnõud, mida hakatakse eeskätt siin riigikogus väga palju muutma ning mille kallal on valitsuses vähem tööd tehtud. Meie suurimad suunitlused on olnud perede toimetulek, eriti lastega perede ja üksikvanemate toimetulek, sealhulgas elatisraha väljanõudmised. Kõik need asjad, mida on siin viimastel aastatel tehtud, on ju ka ikkagi väga paljus ka olnud meie riigikogu fraktsiooni liikmete suur töö, võitlus ja panus. Vastupidiselt võib väita, et eeskätt valitsuse ja Jevgeni Ossinovski töövõit on olnud Haigekassa ja tervishoiu rahastamist puudutav.

Samuti on sotsiaaldemokraadid pidanud kogu aeg tähtsaks avatust ning kaasatust. Illustreerimaks seda on nüüd viimane aasta olnud kõikidel eelnõudel kohustus kaasata huvigruppe kogu protsessis ja seda siis mitte ainult kooskõlastusringil. See on olnud paljuski riigikogu esimehe Eiki Nestori üks suur idee ja võitlus läbi aastate olnud, ka siis kui ta polnud riigikogu esimees.

Eelmisele valitsusele heideti ühe asjaoluna ette, et ei julgetud eksida. Nagu ka parafraseerides endist peaministrit Taavi Rõivast – öelge üks asi, mida me tegime valesti. Kas nüüd on ka siis tunda rohkem sedalaadset vaimu, et julgetaksegi rohkem õppida läbi eksimuste?

Absoluutselt. Võtame näiteks tänase koalitsioonileppegi, mis pole kivisse raiutud, vaid on avatud ning leppesse kirjutatu võib aja jooksul muutuda. Näiteks võetakse huvigruppidega kohtumisel vajadusel mõnest lubadusest või eesmärgist samm tagasi. Paljud on küll ütelnud selle kohta, et mida te teete, olete nagu tuulelipud vehite siia-sinna, siis mina nimetaks seda tugevuseks. Julgetakse teha otsuseid ning kui otsus on saanud vale, siis julgetakse samamoodi öelda, et jah, see oligi vale, kuna oleme vahepeal suheldes eri sektoritega saanud targemaks.

Kui kõneleda ühest vastuolulisemast punktist ehk kooseluseadusest. Te ise ei hääletanud ei poolt ega vastu, vaid jäite erapooletuks. Samas, kas Teie fraktsioon kui seaduse ühe eestvedajana ei tunne vastutust, et seadus on sedamoodi õhku jäänud? Pole suudetud ühtepidi piisavalt veenda ning leida toetust, et rakendusaktid suudetaks vastu võtta ega astuda samm tagasi ning leida alternatiivlahendust.

Tänane kooseluseadus rakendub väga hästi. Seda mulli ja juttu on olnud väga palju, et pole rakendusakte, aga tänasel päeval need inimesed, kes on otsustanud oma kooselu registreerida, on saanud seda seaduse raames teha. Õigusruum on selles valguses paika loksunud.

Kui seadust vastu võeti arvati, et Eesti ühiskond muutub sellega totaalselt, miskit moodi tulevad kuskilt teistsugused paradigmad välja ning tavaline peremudel muutub. Kui me vaatame tänast Eesti ühiskonda, siis mis muutunud on? Minu kui tavalise pereinimese, pereisa ning Rõuge koguduse liikme elu ei ole muutunud sellega mitte üks sentimeeter. Seda teemat kipuvad debateerima eeskätt need inimesed, keda see seadus mitte grammivõrdki ei puuduta. Seadusloome toimib ja elu läheb normaalses rajas edasi.


Kuidas kirjeldaksite tänasel päeval riigikogu debatikultuuri?

Kui vaadata maailma laiemalt, siis ma ei ütleks meie parlamendi sõnakasutuse ja töökultuuri kohta üldplaanis ühtegi halba sõna. Samas eks loomulikult ole riigikogu töökultuuris selliseid asju, mida me oma lapsi kasvatades rõhutame – ärge segage teistele vahele, olge üksteise suhtes aupaklikud, suhtuge teistesse nagu tahate, et teisse suhtutakse -, mida omavahelistes debattides poliitikud aeg-ajalt unustavad.

Viimastes Riigikogu Toimetistes toodi ühes vestlusringis välja, et me ei ole ühtepidi ei Põhjamaa debateeriv kultuur ega pole samuti nii teravalt vastanduv nagu võib leida Suurbritanniast. Kui esimese poole kaldu minna, kas pole ohtu, et liigselt kõikide arvamusi arvesse võttes võivad protsessid muutuda väga-väga pikaajaliseks?

Põhimõte on selles, et kui me kõik surume väga raami, siis seda debatti ongi vähem ning järjest vähem tahavad inimesed sinna kõnepulti minna. Oluline on siiski samas, et teiste halvustamistel tuleks ehk natukene tooni maha tõmmata. Nagu ka tõin enne paralleeli sellest, kuidas me lapsi kasvatame, siis me kõik ju õpetame neile, et teiste vastu peaks olema viisakas.

Loomulikult on siin majas 101 inimest, kes kõik on suured isiksused – nad kõik on erinevad, nende lapsetuba on erinev, nende ettekujutus Eesti parlamendist on erinev ja mõnel rohkemal, mõnel vähemal määral need ettekujutused ühtivad. Eks parlament olegi läbilõige Eesti ühiskonnast ja kui mõni parlamendi liige siin kõnepruuki ka natuke teravamalt kasutab, siis tuleb ikkagi arvestada, et ka tema on üks parlamendi liikmetest.

Kas tänasel päeval võib öelda, et koalitsioon kuulab ka opositsiooni? Näiteks kui EKRE või Vabaerakonna poolt tuleb mõni hea idee, kas võtate hea meelega vastu?

Ma võin küll statistikaga eksida, aga kui õigesti mäletan, siis tänasel päeval võetakse 70% eelnõudest vastu ühehäälselt. Loomulikult võetakse vastu häid ideid, aga samas on ju teada, et kui need head ideed maailmavaateliselt valitsuskoalitsiooniga ei ühti, siis ei leia need paratamatult toetust. Samas kui on küsimus maailmavaadet mitte puudutavates ühes või teises punktis, siis neid muudatusettepanekuid ning eelnõusid on valitsus küllalt arvestanud.

Te olete olnud selles osas olnud mõlemal pool rinnet ehk nii opositsioonis kui koalitsioonis. Mis need erinevused on?

Erinevus on üpriski suur. Kui sa oled koalitsioonis, siis sinu fraktsiooni suurus pole ainult mitte need saadikud, kes riigikogu saalis istuvad, vaid sinna hulka tulevad automaatselt juurde ka ministrid. Seega see ajutrust, kes neid poliitilisi ideid välja mõtleb, välja pakub ning töösse paneb on sedavõrd suurem ja jõulisem.

Opositsioonis olles on sul inimesi sedavõrd vähem ning seetõttu ei suuda sa ka võib-olla nii jõuliselt ideid läbi suruda. Seetõttu tehakse ka rohkem populistlike teemasid. Selle puhul on tihti teisejärguline see, kuidas see rakenduma peaks, kuidas sellele katteks raha leitakse, mida see maksab ning kas see eelnõu keerab pea peale mingi teise süsteemi.

Ehk puudub vastutus.

Täpselt. Näiteks kui sa panustad hästi palju põhiharidusse võib see panustatav rahahulk keerata hoopis pea peale kutseharidussüsteemi.

See on Teil kolmas riigikogu koosseis. Mille poolest on nende töökultuurid olnud erinevad?

Viimased kolm koosseisu on olnud suhteliselt sarnased. Kui võrrelda taasiseseisvumise alguse aegadega, siis sel ajal töötatigi siin majas väga palju täiesti uusi eelnõusid, uusi põhimõtteid välja. Ministeeriumite aparaadid olid väikesed, elu polnud paika loksunud, elu siin majas oli suurem. Mina nendes koosseisudes polnud, aga nüüd kõigis nendes kolmes viimases koosseisus, kus ma olen olnud, on töörütm ja tööpraktika olnud suhteliselt sarnane.

Erandina tooks võib-olla välja viimase aasta, kui tuli uus koalitsioon ning avatud koalitsioonilepe. Kui varem Reformierakonna fraktsiooni poolt juhitud koalitsioonide ajal oli sedaviisi, et kui miskit koalitsioonileppes polnud, siis ka fraktsioonis polnud mõtet sellest rääkida, siis nüüd on see debatt läinud ka fraktsioonide sees suuremaks ning on võimalik rohkem välja pakkuda uusi ideid.

Kõrvalt vaadates kas märkasite ka kuidas Keskerakonna fraktsiooni suhtumine muutus, kui nad vahetasid poolt?

Eks ikka on Keskerakonna tööstiil ja suhtumine muutunud ning seda on ka mitmed nende liikmed eraldi välja toonud. Midagi teha pole, opositsioonist koalitsiooni minnes seisukoht muutub. See ongi tavapärane, kuna koalitsioonis tuleb otsuste eest vastutada, tuleb rakendada ning vaadata, kuidas nad mahuvad eelarve raamidesse. Iga hea otsuse juures tuleb tihti teha ka mingi negatiivsem otsus. Need ongi need koalitsioonis olemise võlud ja valud.

Kui konkreetsemalt Teist endist rääkida, siis olete Kagu-Eesti (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) valimisringkonna saadik. Kui riigikogu üldiselt spetsiifiliste ringkondade otsustega ei tegele, siis sellest hoolimata küsiks, kas olete midagi suutnud nende inimeste heaks ära teha, keda esindate?

See on selles suhtes meeletult huvitav küsimus, et neid eelnõusid, mis on otseselt puudutanud Võrumaad või Kagu-Eestit ja mitte mingit ühtegi muud Eesti territooriumi, siis minu teada neid eelnõusid on olnud siin riigikogus neli või viis. Ühele sellisele eelnõule olin üksinda riigikogu saalis vastu, mis puudutas kaitseväe harjutusväljakute temaatikat ühes Võrumaa piirkonnas.

Teiseks, kuna Võrumaa mullad on hästi happelised, siis üks mullakaitseseaduse punkt on Võrumaaga otseselt seotud. Mõned üksikud asjad on veel olnud, näiteks keeleseaduses võru keele seadustamist puudutav ning veel piirikaubandust puudutav ehk Euroopa Liitu väljastpoolt sisseveetava alkoholikoguse arutelu. Need on neli, mis meelde tuleb ning mis on otseselt Võrumaaga on seotud.

Samas kui vaadata teisi punkte, mis puudutab kogu Eestit, näiteks madalapalgaliste inimestele tulumaksu suurema osa kätte jätmist – raudselt Võrumaaga seotud. Lastetoetused – raudselt Võrumaaga seotud. Kogu sotsiaaldemokraatlik mõtteviis on sellega seotud ehk muudame riiki paksemaks ning korjame maksudega rohkem raha kokku, et meil oleks päästjad ja politseid igal pool. Võrumaalt tuleb seda raha ju vähem kokku, aga päästjaid ja politseinikud on sinna samamoodi tarvis.

Ise olete rahul enda panusega.

Tööd on tehtud.


Lõpuküsimused

KOV valimistel kandideerite? – Ma veel vaatan, aga tõenäoliselt mitte (toim. – intervjuu leidis aset enne valimisnimekirjade kinnitamist).

Miks? – Ma olen olnud pikka aega omavalitsuse juht ning olen tänasel päeval mitmes Rõuge valla komisjonis, juhin Rõuges mitut MTÜd. Mul on seda panust, millega Rõugesse panustan väga palju, kuid meil on Rõuges väga tublid noored inimesed, kes väga hästi valda juhivad. Nad saavad sellega väga hästi hakkama, miks ma peaksin? Eks ma vaatan. Kui Rõuge inimesed ikkagi paluvad, et ma tuleksin ja kandideeriksin, siis ma võib-olla, aga ma ei taha seda päris kindlalt veel öelda.

Kui saate valituks, kahe tooli peal hakkate istuma? – Eks ta raske oleks. Ma ei taha mitte mingil juhul, et Rõuge vallavolikogu oma elurütmi hakkaks minu järgi seadma, aga Rõugest Tallinnasse on umbes 350 kilomeetrit. See tähendab nelja tundi autosõitu ehk kokku kaheksat tundi, et minna volikogu istungile. Eks ma pean kaaluma seda.

Kui üldiselt jõuab meediapilti arvamused, kus teiste erakondade tööd positiivses valguses ei näidata, siis osa lõpuküsimustikust on tuua välja lühidalt midagi positiivset iga konkureeriva fraktsiooni kohta ning midagi negatiivset või kriitilist enda fraktsiooni kohta.

EKRE – Neil on väga karismaatiline juht, nende suurus peitubki nende juhis.

IRL – Jah, ei oskagi päris siiralt nende kohta midagi ütelda. Ütleme nii, et eks nad parajad vigurvändad ole, humoristid.

Keskerakond – Hästi inimlikud inimesed.

Reformierakond – Mõned nende head omadused on viimasel ajal põrmustunud – enam ei saa ütelda, et oleksid hea distsipliiniga. Samas eks neil seda kogemust ole.

Vabaerakond – Nad on hästi koostööaltid ning hästi kõrge riigikogu kultuuriga ja inimliku kultuuriga seltskond.

Enda fraktsiooni kriitika – Me oleme võrreldes teistega natuke liiga aeglased reageerima. See on see meie miinus.

SDE saab 2019. Riigikogu valimistel nii mitu mandaati? – Ma arvan, et eesmärk võiks olla püüelda ikka sinna paarikümne poole.

Õhuke või paks riik? – Paks ikka.

Eestis on vähe või palju seaduseid? – Ütleme nii, et neid seadusi on parasjagu, aga tihti aetakse seda seaduse joont liigselt ning inimlik käitumine jäetakse kõrvale. Näiteks kui seadus ütleb, et tuleb teha ühtemoodi, siis kuidagi omavahel silma vaadates teistmoodi teha nagu ei julgeta. Kõige tavalisem näide on, kui liikluses on ühel õigus sõita, aga ta kasvõi viipabki käega, et ole hea sõida ära, siis on mul siit parem keerata. Või annab keegi märku, et oota, et sul on küll õigus, aga lase mind enne ära. Seda võiks rohkem olla, et inimesed ise reguleerivad oma elu.

Külakogukonnas ning rohujuuretasandis pole näiteks alati vaja ette öelda mitu korda nädalas peaks prügi ära viima. Las küla ise otsustab, mitu korda prügiauto kohale sõidab, mitte et seadusega on pandud, et üks kord kolme kuu jooksul peab viima. Omavahelisi kokkuleppeid ja paindlikust võiks rohkem olla.

Kommenteeri

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s