Riigikogu päev 60 sekundiga: sügisistungjärk vol 4

Riigikogu kroonikad võtab päeva lühiülevaadetes umbes minutiga kokku selle, mida huvitavat või olulist on toimunud Riigikogus, peamiselt keskendudes istungisaalis toimuvale. Siin on tagasivaatavalt kokkuvõtted sügisistungjärgu neljanda töönädala kohta.

“Tänane vaba mikrofon puudutas peaasjalikult Kataloonia sündmuseid ning Eesti reaktsiooni sellele. Lisaks sellele andis täna Reformierakond üle eelnõu, millega muudetaks valimisseaduseid sedasi, et varem oma ametipositsiooni kuritarvitanud inimesed ei saaks valimistel uuesti kandideerida omavalitsustesse, Riigikokku ega Europarlamenti.”

“Täna esitles riigihalduseminister Jaak Aab möödunud aasta põhjal tehtud avaliku teenistuse aastaaruannet. Aastaga on avalikus sektoris vähenenud töötajate arv 1519 inimese võrra, kuid siiski ulatudes 132 900 täistööajaga teenistujani. Endiselt on avalikus teenistuses rohkem naisi (56% vs 44%), seda eriti veel kohalike omavalitsuste ametiasutustes (74% vs 26%).”

“Täna oli Riigikogus nii infotunnis kui ka hiljem üheks teemaks Haigekassa ning selle eelarve. Nimelt kaitses täna tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski eelnõud, millega suurendataks Haigekassa eelarve tulubaasi ühtepidi eri teenuste ümber tõstmises riigieelarvest Haigekassa alla (nt kiirabi osutamine, hambaravi toetus) kui ka pensionäride eest riigi poolt panustades. Samuti kindlustataks eelnõu kohaselt nunnad-mungad riiklikult ravikindlustusega.”

“Tänase Keskerakonna poolt algatatud temaatika keskmeks oli Ida-Virumaa ning selle tulevik. Mööda ei pääsetud kõiksugustest energeetika ja majanduse küsimustest, sh näiteks keskkonnatasude tagasi suunamisest; sellest, milline ettevõtlusvorm peaks olema majandusarengu mootor ning kuidas soodustada üle Eesti laiemalt väikeettevõtetel maapiirkondades investeeringuteks laenude saamist. Sellega toodi ka paralleele Kagu-Eestiga.

Lisaks majandusele jõudis arutelu ka selleni, kas Ida- ja Lääne-Virumaa võiksid olla tulevikus taas koos ühe regioonina.”

Advertisements

Riigikogu päev 60 sekundiga: sügisistungjärk vol 3

Riigikogu kroonikad võtab päeva lühiülevaadetes umbes minutiga kokku selle, mida huvitavat või olulist on toimunud Riigikogus, peamiselt keskendudes istungisaalis toimuvale. Siin on tagasivaatavalt kokkuvõtted sügisistungjärgu kolmanda töönädala kohta.

“Riigikogu istungisaali tegevus jäi täna väga põgusaks – valitsuse poolt esitati RK juhatusele viis eelnõud ning vabas mikrofonis võttis lühidalt sõna Märt Sults nii Linnahalli kui täna õiguskomisjonis toimunud teemal.”

“Lisaks komisjoni liikmete ümbermängimise formaalsustele võeti täna Riigikogu istungil vastu loomakaitseseaduse muudatus ning vastupidiselt lükati tagasi lasteaia kohatasude määra muutmise eelnõu.”

“Tänane istungipäev venis väheke pikemaks, kui viimane päevakorrapunkt leidis lõpu kella kaheksaks. Päeva tippsündmuseks võib loomulikult pidada riigieelarve eelnõu üle andmist, mille peal peatuti juba mõneti infotunnis. Infotunnis uuriti ka muuhulgas ettevaatavalt nädala lõpule, kui Tallinnasse tuleb digitaalvaldkonna tippkohtumist turvama täiendavalt 800 korravalvurit. Henn Põlluaas küsis seetõttu siseministrilt Andres Anveltilt, kas sellega jääb ikkagi tagatud turvalisus ka mujal kohapeal, kust need politseinikud tulevad. Siseminister vastas, et sellega on juba väga pikalt ette arvestatud ning seetõttu tulevad politseinikud näiteks kohale muidu vabadel päevadel.

Kui riigieelarve detailidest polnud veel niivõrd värske eelnõu puhul võimalik kõnelda, siis etteheiteid tuli mitmelt rindelt. Sarnaselt varasema retoorikaga rõhusid näiteks Reformierakonna saadikud sellele, et struktuurne defitsiit peaks olema lubamatu, eriti sellistes majandustingimustes.

Päeva jooksul peatuti veel pikemalt CETA (EL-Kanada) vabakaubanduslepingu peal, spordipoliitika põhialuste aruandel, mida esitas kultuuriminister Indrek Saar; ning relvaseaduse suuremal muutmisel. Viimase puhul tegi EKRE fraktsioon ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid hääletus kukkus läbi ning seega läheb edasi teisele lugemisele.”

“Sarnaselt eelmisele neljapäevale oli täna Riigikogu päevakorras nn olulise tähtsusega riiklik küsimus. Kui eelmisel nädalal oli fookuseks demokraatia, siis täna kodanikuühiskond. Täpsemalt pealkirjaga “Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni rakendamine”, mille idee pärineb 2002. aastast ning mis käib regulaarselt Riigikogu saalist läbi.

Peamisteks esinejateks sedapuhku kodanikuaktivist Martin Noorkõiv, Riigikogu liige Marko Pomerants ning siseminister Andres Anvelt. Täiendavalt võtsid sõna ka kõikide fraktsioonide esindajad.

Mõnede teemapunktidena käisid läbi ühiskonna muutustega kohanemine, vastandus kahe ühiskondliku äärmusliku minapildi vahel (maailm on paratamatus või mina olen maailm); vabaühenduste rahastus ning riigi partnerlussuhtlus vabaühendustega.

Kõikide täpsete kõnede-küsimuste-vastustega on võimalik ennast kurssi viia istungi stenogrammiga: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201709281000#PKP-21496″

Riigikogu päev 60 sekundiga: sügisistungjärk vol 2

 

Riigikogu kroonikad võtab päeva lühiülevaadetes umbes minutiga kokku selle, mida huvitavat või olulist on toimunud Riigikogus, peamiselt keskendudes istungisaalis toimuvale. Siin on tagasivaatavalt kokkuvõtted sügisistungjärgu teise töönädala kohta.

“Tänastel arupärimistel said Jüri Ratas ning Urmas Reinsalu vastata küsimustele nii valitsuse kevadise visiidi kohta Brüsselisse kui prokuratuuri tegutsemise kohta Kaur Kenderi kohtuasjus.”

“Täna kulus Riigikogu istungi peamine tähelepanu õiguskantsler Ülle Madisele ning ülevaatele, mida nende büroo on viimase aasta jooksul teinud. Umbkaudu viiendik Riigikogu liikmetest ihkasid aga enamat ning uurisid Madise käest veel täiendavalt küsimuste vormis täpsustusi – nt kas teatud liiki kuritegude puhul oleks mõistlik piirata kandideerimisõigust; kas erivajaduste laste hariduse tagamine peaks olema riigi või omavalitsuse ülesanne; kas õiguskantsleri institutsioon jõuab õiglaselt kätte igasse Eesti nurka ning kuidas mõõta haldusreformi edukust.

Hiljem oli kõigepealt esimesel lugemisel arutelu ravimiseaduse muutmise kohta, mis annaks taas Ravimiametile õiguse müügilubade ära võtmist, kui pärast kolme järjestikust aastat ravim pole kättesaadav.

Samuti põhjustas vähe teravamat vastasseisu eelnõu, millega kaotataks kolmandatest riikidest pärit isikutel (sh ka siis nn halli passiga kodanikel) valimisõiguse KOV valimistel. Vastasseis peitus eelkõige Keskerakonna ja EKRE fraktsiooni vahel. Selle eelnõu lugemine jätkub juba homme.”

“Täna said Riigikogu liikmed oma päeva seniselt kõige pikemalt sisustada Riigikogu istungisaalis, mida sügisistungjärk on võimaldanud. Reformierakonna saadikud ei soovinud infotunnis Jevgeni Ossinovskit rahule jätta enne kui saades vastust küsimusele, milline on nii tema isiklik, sotsiaaldemokraatide kui ka valitsuse positsioon venekeelsetele koolidele erandite tegemisel eesti keele õppes. Ossinovski ei soostunud täpseid vastuseid andmast, kuna nagu ta kirjeldas, on tegemist kompleksse teemaga. Siiski märkis tervise- ja tööminister, et toetab süsteemset lahendust ning üksikutele koolidele erandite tegemine seda pole.

Samamoodi otsisid Reformierakonna saadikud teadmist, kas magusamaks sai nüüd siis igavaselt ajalukku jäetud või mitte. Ka sellele ei soovinud lõplikku vastust anda ei sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ega tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Põhjuseks see, et need otsused ootavad tulevikku – Ossinovski mainis, et hiljemalt aprilliks, kui pannakse kokku eelarvestrateegiat, võiks see selgeks saada.

Kolmandana kohale tulnud maaeluminister Tarmo Tamm vastas näiteks Arno Silla arupärimisele, et kas võimaliku põllumajanduskriisi korral, kus ikaldub paljupõlde, on lootust ka põllumeestel toetustele. Tamm lausus, et tuleb vaadata, kui palju kahjude ulatus on ning siis vastavalt vajadusele pöörduda Euroopa Komisjoni poole.

Päev jätkus kümne eelnõu menetlemisega, millest kõige enam on tänasel päeval laiemas meedias tähelepanu saanud Istanbuli konventsiooni ratifitseerimine. Samas tuleb märkida, et nagu eelnõu ettekandja õiguskomisjoni liige Liisa Oviir täheldas, on kõik konventsiooni puudutavad õigusaktid meil juba jõustunud ning töötavad.”

“Tänasest Riigikogu päevast on juba kõige enam laiemasse meediapilti jõudnud Jaak Printsi kõne “Ma kardan.” Näitleja kõne oli kõigest osa pikemast diskussioonist demokraatia printsiipide üle.

Kui päeva alguses tõi opositsioon välja, et tänane demokraatia arutelu oleks kui osa SDE valimiskampaaniast, siis päeva lõpuks said pikemat aega kõnepuldis veeta poliitikud kõikidest fraktsioonidest. Võrreldes argipäevase eelnõude menetlustega oli keskmes poliitika kui alusväärtuste süsteemi selgeks tegemine.

Mõningad tsitaadid eri fraktsioonidest:

“Ent isegi juhul, kui presidendi pädevust ei muudeta, omandab otsevalitud president autoriteedi, mis annab talle suurema kaalu otsuste mõjutamisel. Populaarsed on ideed eksperimenteerida ulatusliku otsedemokraatiaga, ent siin ei osata näha probleeme, mis otsedemokratiaga kaasnevad. Kas otsedemokraatia on legitiimsem kui esindusdemokraatia?
/…/
Otsedemokraatia demokraatlikkus võib olla nii mõnigi kord näiline ja kujuneda hoopiski malakaks diktaatori käes. Riigikogu muutumine kummitempliks tähendab rahvakeeli, et täidesaatev võim on haaranud endale kogu otsustusõiguse ja Riigikogu üksnes legitimeerib valitsuse otsuseid. Tegelikult ei ole murettekitav võimu kontsentratsioon, mitte valitsuse, vaid valitsuse ametkondade käes. Ja tsentraliseerimise püüded aina tugevnevad.” (Mart Nutt, IRL)

“Sotsiaaldemokraatiaga on pigem küll minu arusaamist mööda nii, et dilemma “vabadus-võrdsus” puhul tähtsustate te rohkem võrdsust ja see mõnikord seab vabaduse ka ohtu. Ja see võib olla see maailmavaatelise telje küsimus. Aga ma arvan, et nii liberaalidel kui konservatiividel on tegelikult üks ühine ülesanne nad vabaduse mõiste ümber uuesti kokku põimida, sellepärast et minu sügavat arusaamist mööda need kaks lähenemist ei pea teineteisele vastanduma, nad on ühisest juurest pärit.

Edmund Burke oli vabaduse filosoof. Liberaalide aktsent on rohkem rõhutada isikuvabadusi, konservatiividel ühiskonna järjepidevuse ja alahoidlikkuse aspekt, aga mitte minna seda äärmuse kaudu lõhkuma. ” (Andres Herkel, Vabaerakond)

“Mul on raske mõista ükskõik milliseid äärmuslikke vaateid, nagu ka seda, kui keegi võtab endale õiguse absoluutsele tõe monopolile. Ärgem unustagem, me kõik oleme inimesed oma arusaamiste ja tunnetega! Ja inimestena on meil võimalus olla inimlik, ent samas vastutus austada ning aktsepteerida teisi meie ümber.

Valitsejatele tähendab demokraatia muu hulgas rahva tahtega arvestamist. Rahvas on andnud erakondadele mandaadi otsuste tegemiseks siin Riigikogus. Vaadates viimasel ajal sotside ja EKRE meeleheitlikku soovi üksteisele äärmuslikult vastanduda, ma meenutan, et ei sotsidel ega EKRE-l ei ole võimalust öelda, et kumbki neist siia saali ei kõlba. Seda, kes siia saali sobib või mitte, saab öelda vaid rahvas.” (Hanno Pevkur, Reformierakond)

“Lugupeetud kolleegid, eriti tänase diskussiooni algatajad! Ma arvan, et te ei taju, ma arvan, et ka ettekandjad ei taju, missuguse suure maailmavaatelise konflikti keskmes me oleme. See on liberaalse ja konservatiiv-rahvusliku maailma konflikt, see on konflikt globaliseerumise ja rahvusriikluse vahel, see on konflikt voluntaristliku inimõiguste tõlgendamise ja konservatiivsete pereväärtuste, rahvusväärtuste ja moraalsete väärtuste ja ka usuliste väärtuste vahel. See konflikt on põhjapanev ja sügav. Ning selles konfliktis on liberaalne pool selgelt kaotamas, kaotamas toetust rahva poolt.

Kui me räägime demokraatiast ja demokraatia ohtudest, siis me näemegi, kuidas just nimelt see liberaalne … praegu ohustab demokraatiat. Mida me tänagi kuulsime? Valesid siit kõnepuldist! Otseseid valesid siit kõnepuldist ühiskonna lugupeetud esindajate poolt, osundamist ja sildistamist, mis ei põhine tõele.” (Mart Helme, EKRE)

“Eestis on täiesti enesestmõistetavalt täna kasutusel mõisted mitte-eestlane ja muulane. Selle asemel et kasutada mõistet venekeelne eestlane. Uuringud on aastaid kinnitanud, et venelaste võimalused pole Eesti ühiskonnas võrdsed eestlaste võimalustega ka siis, kui haridus ja keeleoskus on enam-vähem hea ja olemas, ja olemas on ka kodakondsus. Sotsioloogid nimetavad seda klaaslae fenomeniks. Kõik eeldused eduks mingil erialal on olemas, aga mingid vaikivad kokkulepped tingivad selle, et edu jääb tulemata.

Tarkades terminites räägitakse venelaste vähesest sotsiaalsest mobiilsusest võrreldes eestlastega. Paljudes asutustes, näiteks teeninduses, töötab täna vene nimedega lausa veatut eesti keelt rääkivaid noori, aga oma töövälises elus eelistab igaüks oma sotsiaalseid võrgustikke. Ja ma ei mõtle siin virtuaalseid suhtluskeskkondi, vaid omasuguste seltskonda päris elus. Võimalik, et just tänu sellele jääb venelaste edenemine Eesti ühiskonnas tagasihoidlikuks. ” (Barbi Pilvre, SDE)

“Ja samas nišis rähklejate puhul on võitlus kõige teravam, kõige verisem, kõige halastamatum, hammas hamba vastu, kes keda. Ja ka tõepoolest, meie armsad koalitsioonipartnerid sotsid ja EKRE rähklevad ühes nišis kolmanda, neljanda koha pärast. Seejuures president Rüütli koduerakond on selges tõusutrendis.

Mida ma täna siin kõnetoolis kuulsin? Tegemist on ühiskonna ääremeelse osaga. Iseseisvuse taastamise võtmekuju president Arnold Rüütli koduerakond esindab seega Eesti ühiskonna ääremeelset marginaalset osa. Kas tõesti? Tuletan meelde, et tänu temale toetas 2/3 Eesti rahvast Euroopa Liiduga ühinemist. Kuid president Rüütel ja tema erakond muretseb täna kontinentaalsete ühendriikide tekkimise pärast. Mina muretsen ka.” (Peeter Ernits, Keskerakond)

Kogu stenogramm on saadaval: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201709211000#PKP-21433″

Riigikogu päev 60 sekundiga: sügisistungjärk vol 1

Riigikogu kroonikad võtab päeva lühiülevaadetes umbes minutiga kokku selle, mida huvitavat või olulist on toimunud Riigikogus, peamiselt keskendudes istungisaalis toimuvale. Siin on tagasivaatavalt kokkuvõtted sügisistungjärgu esimese töönädala kohta.

“”Esimese septembri” puhul võttis Riigikogu kroonikad päeva lühidalt kokku enne kui ta suures saalis avalöögi oli saanud. Ilmavalgust näeb küll see mõned tunnid hiljem pärast vaba mikrofoni kukkumist. Erakordse päeva puhul mahtus 60 sekundit 57 sekundi sisse.”

“Kui suure saali tegevus piirdus täna vaid kiire formaalsusega, siis komisjonides oli täna päevakorras mitmeid teemasid: ERMi tehingute audit, loomakaitseseaduse muutmine, alaealiste komisjonide institutsiooni kaotamine. Ühte neist tutvustab tänane minutine video ka lähemalt.”

“Tänases riigikogu infotunnis said küsimustele vastamist harjutada peaminister Jüri Ratas ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps.”

“Neljapäeval arutati Riigikogu suures saalis Reformierakonna eelnõud, millega taastataks alkoholiaktsiisidel 2015. määrad. Oodatavalt lükati eelnõu tagasi.”

Veerand riigikogulastest jäi volikogudest välja

  • KOV volikogudesse pääses täna öiste tulemuste alusel 64 Riigikogu liiget.
  • Ükski saadik ei osalenud Hiiu- ega Raplamaal.
  • Riigikogu liikmetest kogus kõige rohkem hääli Taavi Rõivas (4130) ning kõige vähem Meelis Mälberg (22). Protsentuaalselt kogus oma piirkonna häältest kõige enam Arto Aas (17,3% Pirital hääletajatest) ning kõige vähem Jüri Jaanson (0,4% pärnakatest). Kõik neli on reformierakondlased.
  • Kõikide RK liikmete häälesaakidega ning e-häälte osakaaludega on võimalik tutvuda SIIN.

Eile lõppenud kohalike omavalitsuste volikogude valimisel võttis osa 88 Riigikogu liiget 101st. Lisaks Vabaerakonna saadikute kollektiivsele paastule jäid eemale mõlemad fraktsioonitud saadikud (Marko Mihkelson ja Margus Tsahkna), SDE fraktsiooni esimees Kalvi Kõva, endine teleajakirjanik Maire Aunaste (IRL) ning reformierakondlane Terje Trei.

TOP
Riigikogu liikmetest teenis kõige rohkem hääli protsentuaalselt oma ringkonnas Arto Aas (Pirital). Järgnesid Taavi Rõivas (Kesklinn), Rainer Vakra (Nõmme), Viktor Vassiljev (Haabersti) ning Helmen Kütt (Viljandi). Võrdluseks – Lasnamäel omistas Mihhail Kõlvart 50,54% häältest.

Kui volikogudesse ei õnnestunud pääseda 24 Riigikogu saadikul, siis väljajäänute seast võib leida teatud erandeid. Mustamäel ei pääsenud Erki Savisaar ning Igor Kravtšenko volikogusse seetõttu, et nende selja taga olnud ning vähem hääli saanud kaks keskerakondlast olid üldnimekirjades märgitud ettepoole. Kristiines sai värskeim riigikogulane Tarmo Kruusimäe häälesaagiks 6,55% ringkonna hääletajate toetusest ehk 974 valimissedelit, kuid sellest ei piisanud, et omistada ühte kaheksast Kristiine linnaosa mandaadist.

Kõige populaarsem kants kandideerimiseks oli selgelt Tallinn (36 saadikut) ning ringkonnana Mustamäe (8). Mustamäega sama palju riigikogulasi osales Harjumaal, kus jäi mandaadita vaid Valdo Randpere ja Liisa Oviir. Kõige enam väljendas Toompea saadikute vastu pessimismi Kagu-Eesti, kus nii Võru linnas kui ka Põlva ja Räpina vallas jäid alternatiivse tööpostita kokku kuus saadikut seitsmest. Ainukesena õnnestus lävend ületada keskerakondlasel Anneli Ottil.

Vastupidist tendentsi võis täheldada Eesti läänepoolsemas maailmas ehk Lääne-, Pärnu-, Viljandi- ning Saaremaal, kus summa summarum jäi 15 kandidaadist kohata vaid Jüri Jaanson, kelle tulemus päädis 65 häälega, millest seekordselt ei piisanud. Laiendatud Pärnu linna tihedas konkurentsis, kus viis erakonda/valimisliitu said peaaegu et võrdse mandaatide arvu (6-9), väljus riigikogulastest võitjana Mart Helme, kelle 2105 häält oli üksiti seitsmendik kogu oma valimisringkonna häältest (13,14%).

Viljandi linnas suutis Helmen Kütt üksi alistada oma kolm ülejäänud Riigikogu konkurenti ehk Jaak Madisoni, Helir-Valdor Seederi ning Helmut Hallemaa. Kui Kütt teenis valijatelt 1140 usaldavat sedelit, siis kolm vastassoo esindajat suutsid kokku veenda 1081 viljandlast ennast tulevikku kujundama.

Riigikogu liikmete häälesaak 2017. a. KOV valimistel
Riigikogu liikmete häälesaak 2017. a. KOV valimistel (täistabel lingile vajutades)