Riigikogu päev 60 sekundiga: sügisistungjärk vol 2

 

Riigikogu kroonikad võtab päeva lühiülevaadetes umbes minutiga kokku selle, mida huvitavat või olulist on toimunud Riigikogus, peamiselt keskendudes istungisaalis toimuvale. Siin on tagasivaatavalt kokkuvõtted sügisistungjärgu teise töönädala kohta.

“Tänastel arupärimistel said Jüri Ratas ning Urmas Reinsalu vastata küsimustele nii valitsuse kevadise visiidi kohta Brüsselisse kui prokuratuuri tegutsemise kohta Kaur Kenderi kohtuasjus.”

“Täna kulus Riigikogu istungi peamine tähelepanu õiguskantsler Ülle Madisele ning ülevaatele, mida nende büroo on viimase aasta jooksul teinud. Umbkaudu viiendik Riigikogu liikmetest ihkasid aga enamat ning uurisid Madise käest veel täiendavalt küsimuste vormis täpsustusi – nt kas teatud liiki kuritegude puhul oleks mõistlik piirata kandideerimisõigust; kas erivajaduste laste hariduse tagamine peaks olema riigi või omavalitsuse ülesanne; kas õiguskantsleri institutsioon jõuab õiglaselt kätte igasse Eesti nurka ning kuidas mõõta haldusreformi edukust.

Hiljem oli kõigepealt esimesel lugemisel arutelu ravimiseaduse muutmise kohta, mis annaks taas Ravimiametile õiguse müügilubade ära võtmist, kui pärast kolme järjestikust aastat ravim pole kättesaadav.

Samuti põhjustas vähe teravamat vastasseisu eelnõu, millega kaotataks kolmandatest riikidest pärit isikutel (sh ka siis nn halli passiga kodanikel) valimisõiguse KOV valimistel. Vastasseis peitus eelkõige Keskerakonna ja EKRE fraktsiooni vahel. Selle eelnõu lugemine jätkub juba homme.”

“Täna said Riigikogu liikmed oma päeva seniselt kõige pikemalt sisustada Riigikogu istungisaalis, mida sügisistungjärk on võimaldanud. Reformierakonna saadikud ei soovinud infotunnis Jevgeni Ossinovskit rahule jätta enne kui saades vastust küsimusele, milline on nii tema isiklik, sotsiaaldemokraatide kui ka valitsuse positsioon venekeelsetele koolidele erandite tegemisel eesti keele õppes. Ossinovski ei soostunud täpseid vastuseid andmast, kuna nagu ta kirjeldas, on tegemist kompleksse teemaga. Siiski märkis tervise- ja tööminister, et toetab süsteemset lahendust ning üksikutele koolidele erandite tegemine seda pole.

Samamoodi otsisid Reformierakonna saadikud teadmist, kas magusamaks sai nüüd siis igavaselt ajalukku jäetud või mitte. Ka sellele ei soovinud lõplikku vastust anda ei sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ega tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Põhjuseks see, et need otsused ootavad tulevikku – Ossinovski mainis, et hiljemalt aprilliks, kui pannakse kokku eelarvestrateegiat, võiks see selgeks saada.

Kolmandana kohale tulnud maaeluminister Tarmo Tamm vastas näiteks Arno Silla arupärimisele, et kas võimaliku põllumajanduskriisi korral, kus ikaldub paljupõlde, on lootust ka põllumeestel toetustele. Tamm lausus, et tuleb vaadata, kui palju kahjude ulatus on ning siis vastavalt vajadusele pöörduda Euroopa Komisjoni poole.

Päev jätkus kümne eelnõu menetlemisega, millest kõige enam on tänasel päeval laiemas meedias tähelepanu saanud Istanbuli konventsiooni ratifitseerimine. Samas tuleb märkida, et nagu eelnõu ettekandja õiguskomisjoni liige Liisa Oviir täheldas, on kõik konventsiooni puudutavad õigusaktid meil juba jõustunud ning töötavad.”

“Tänasest Riigikogu päevast on juba kõige enam laiemasse meediapilti jõudnud Jaak Printsi kõne “Ma kardan.” Näitleja kõne oli kõigest osa pikemast diskussioonist demokraatia printsiipide üle.

Kui päeva alguses tõi opositsioon välja, et tänane demokraatia arutelu oleks kui osa SDE valimiskampaaniast, siis päeva lõpuks said pikemat aega kõnepuldis veeta poliitikud kõikidest fraktsioonidest. Võrreldes argipäevase eelnõude menetlustega oli keskmes poliitika kui alusväärtuste süsteemi selgeks tegemine.

Mõningad tsitaadid eri fraktsioonidest:

“Ent isegi juhul, kui presidendi pädevust ei muudeta, omandab otsevalitud president autoriteedi, mis annab talle suurema kaalu otsuste mõjutamisel. Populaarsed on ideed eksperimenteerida ulatusliku otsedemokraatiaga, ent siin ei osata näha probleeme, mis otsedemokratiaga kaasnevad. Kas otsedemokraatia on legitiimsem kui esindusdemokraatia?
/…/
Otsedemokraatia demokraatlikkus võib olla nii mõnigi kord näiline ja kujuneda hoopiski malakaks diktaatori käes. Riigikogu muutumine kummitempliks tähendab rahvakeeli, et täidesaatev võim on haaranud endale kogu otsustusõiguse ja Riigikogu üksnes legitimeerib valitsuse otsuseid. Tegelikult ei ole murettekitav võimu kontsentratsioon, mitte valitsuse, vaid valitsuse ametkondade käes. Ja tsentraliseerimise püüded aina tugevnevad.” (Mart Nutt, IRL)

“Sotsiaaldemokraatiaga on pigem küll minu arusaamist mööda nii, et dilemma “vabadus-võrdsus” puhul tähtsustate te rohkem võrdsust ja see mõnikord seab vabaduse ka ohtu. Ja see võib olla see maailmavaatelise telje küsimus. Aga ma arvan, et nii liberaalidel kui konservatiividel on tegelikult üks ühine ülesanne nad vabaduse mõiste ümber uuesti kokku põimida, sellepärast et minu sügavat arusaamist mööda need kaks lähenemist ei pea teineteisele vastanduma, nad on ühisest juurest pärit.

Edmund Burke oli vabaduse filosoof. Liberaalide aktsent on rohkem rõhutada isikuvabadusi, konservatiividel ühiskonna järjepidevuse ja alahoidlikkuse aspekt, aga mitte minna seda äärmuse kaudu lõhkuma. ” (Andres Herkel, Vabaerakond)

“Mul on raske mõista ükskõik milliseid äärmuslikke vaateid, nagu ka seda, kui keegi võtab endale õiguse absoluutsele tõe monopolile. Ärgem unustagem, me kõik oleme inimesed oma arusaamiste ja tunnetega! Ja inimestena on meil võimalus olla inimlik, ent samas vastutus austada ning aktsepteerida teisi meie ümber.

Valitsejatele tähendab demokraatia muu hulgas rahva tahtega arvestamist. Rahvas on andnud erakondadele mandaadi otsuste tegemiseks siin Riigikogus. Vaadates viimasel ajal sotside ja EKRE meeleheitlikku soovi üksteisele äärmuslikult vastanduda, ma meenutan, et ei sotsidel ega EKRE-l ei ole võimalust öelda, et kumbki neist siia saali ei kõlba. Seda, kes siia saali sobib või mitte, saab öelda vaid rahvas.” (Hanno Pevkur, Reformierakond)

“Lugupeetud kolleegid, eriti tänase diskussiooni algatajad! Ma arvan, et te ei taju, ma arvan, et ka ettekandjad ei taju, missuguse suure maailmavaatelise konflikti keskmes me oleme. See on liberaalse ja konservatiiv-rahvusliku maailma konflikt, see on konflikt globaliseerumise ja rahvusriikluse vahel, see on konflikt voluntaristliku inimõiguste tõlgendamise ja konservatiivsete pereväärtuste, rahvusväärtuste ja moraalsete väärtuste ja ka usuliste väärtuste vahel. See konflikt on põhjapanev ja sügav. Ning selles konfliktis on liberaalne pool selgelt kaotamas, kaotamas toetust rahva poolt.

Kui me räägime demokraatiast ja demokraatia ohtudest, siis me näemegi, kuidas just nimelt see liberaalne … praegu ohustab demokraatiat. Mida me tänagi kuulsime? Valesid siit kõnepuldist! Otseseid valesid siit kõnepuldist ühiskonna lugupeetud esindajate poolt, osundamist ja sildistamist, mis ei põhine tõele.” (Mart Helme, EKRE)

“Eestis on täiesti enesestmõistetavalt täna kasutusel mõisted mitte-eestlane ja muulane. Selle asemel et kasutada mõistet venekeelne eestlane. Uuringud on aastaid kinnitanud, et venelaste võimalused pole Eesti ühiskonnas võrdsed eestlaste võimalustega ka siis, kui haridus ja keeleoskus on enam-vähem hea ja olemas, ja olemas on ka kodakondsus. Sotsioloogid nimetavad seda klaaslae fenomeniks. Kõik eeldused eduks mingil erialal on olemas, aga mingid vaikivad kokkulepped tingivad selle, et edu jääb tulemata.

Tarkades terminites räägitakse venelaste vähesest sotsiaalsest mobiilsusest võrreldes eestlastega. Paljudes asutustes, näiteks teeninduses, töötab täna vene nimedega lausa veatut eesti keelt rääkivaid noori, aga oma töövälises elus eelistab igaüks oma sotsiaalseid võrgustikke. Ja ma ei mõtle siin virtuaalseid suhtluskeskkondi, vaid omasuguste seltskonda päris elus. Võimalik, et just tänu sellele jääb venelaste edenemine Eesti ühiskonnas tagasihoidlikuks. ” (Barbi Pilvre, SDE)

“Ja samas nišis rähklejate puhul on võitlus kõige teravam, kõige verisem, kõige halastamatum, hammas hamba vastu, kes keda. Ja ka tõepoolest, meie armsad koalitsioonipartnerid sotsid ja EKRE rähklevad ühes nišis kolmanda, neljanda koha pärast. Seejuures president Rüütli koduerakond on selges tõusutrendis.

Mida ma täna siin kõnetoolis kuulsin? Tegemist on ühiskonna ääremeelse osaga. Iseseisvuse taastamise võtmekuju president Arnold Rüütli koduerakond esindab seega Eesti ühiskonna ääremeelset marginaalset osa. Kas tõesti? Tuletan meelde, et tänu temale toetas 2/3 Eesti rahvast Euroopa Liiduga ühinemist. Kuid president Rüütel ja tema erakond muretseb täna kontinentaalsete ühendriikide tekkimise pärast. Mina muretsen ka.” (Peeter Ernits, Keskerakond)

Kogu stenogramm on saadaval: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201709211000#PKP-21433″

Kommenteeri

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s