Riigikogu päev 60 sekundiga: sügisistungjärk vol 5

Riigikogu kroonikad võtab päeva lühiülevaadetes umbes minutiga kokku selle, mida huvitavat või olulist on toimunud Riigikogus, peamiselt keskendudes istungisaalis toimuvale. Siin on tagasivaatavalt kokkuvõtted sügisistungjärgu viienda töönädala kohta.

Valimiste järgsel päeval said pärast peaaegu kuu pikkust pausi vastata arupärimistele ministrid: sedapuhku peaminister Jüri Ratas ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Nagu ka juba korduvalt on sügise jooksul teemat meelde tuletanud, uurisid Reformierakonna saadikud, milline on täpsemalt valitsuse poliitika 60-40 keeleprintsiibi tagamisel (ehk õpe peab olema vähemalt 60% ulatuses eesti keeles) ning kas erandeid lubatakse või mitte.

Andres Herkeli eesvedamisel oli samuti jätkuvalt päevakorras Eestit eriti teravalt puudutanud Aserbaidžaani üleeuroopaline rahapesu, kus raha käis läbi just Danske panga Eesti filiaali. Samal teemal jätkab Riigikogu juba kolmapäeval, kui teisel lugemisel on rahapesu tõkestamise eelnõu, mis puudutab peamiselt muudatusi äriregistris.

Lisaks kooseluseaduse tühistamise eelnõule oli täna korduva nähtusena Riigikogu istungisaalis samuti uuesti arutamisel presidendi poolt tagasi lükatud magustatud jookide maksu seadus. Marko Pomerants märkis, et septembris toimunud põhiseaduskomisjoni istungil leiti, et enamus pole nõus presidendi hinnanguga selles osas, et laevadel ja lennukitel tehtav erisus poleks põhiseaduspärane, kuid nagu valitsus riigieelarvet kokku pannes otsustas, siis siiski sel aastal seadus ei jõustu.

Hääletus lähtus ka sellest ning 62 vastuhäälega otsustati seadust mitte uuesti vastu võtta. Sellega aga ei lange eelnõu menetlusest välja, vaid jääb ootama oma edasist tulevikku.

“Paljudel Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole, kuid paljudel on. Aivar Sõerd, palun!”

Nii tutvustas Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa sisse küsimustevooru, kus rahandusminister Toomas Tõniste pidi riigieelarve kohta parlamendiliikmete arupärimistele vastama. Seda ka Tõniste hulganisti teha sai. Kui kolm opositsioonipoliitikut kiitsid Tõnistet ausa tooni eest, siis enamasti pidi rahandusminister kriitikanooli tagasi tõrjuma. Seda eelkõige reformierakondlaste poolt selles osas, et elatakse üle jõu ajal, kui võiks majanduse hea seisu tõttu reserve koguda.

Tõniste nentis aktsiisipoliitikat kommenteerides, et võib-olla on tõusud läinud üle piiri või kohe jõudmas piiri lähedale ning vajadusel tuleks sellele mingi hetk ka reageerima hakata. “Täna jälgime seda olukorda ja kui me näeme, et tulu sellest aktsiisitõusust ei tule, siis on igal juhul aeg midagi ette võtta ja kindlasti me ka võtame,” lausus minister.

Andres Herkel kutsus rahandusministrit üles “enneolematule sammule Eesti poliitika ajaloos” pakkudes, et nad võiksid kõik koos leida need puuduvad 61 miljonit eurot üles ning viia eelarve tasakaalu. Tõniste vastas, et jääb ettepanekuid ootama.

Mitmed Riigikogu liikmed pöörasid tähelepanu sellele, et teadus ei paista eelarvest justkui prioriteetse valdkonna. Anne Sulling lausus, et teadmistepõhise Eesti strateegia näeb ette, et aastaks 2020 tõstetakse avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaalu 1%-ni SKT-st, kuid see põhimõte ei kattu riigieelarves välja tooduga. “Riigieelarve seaduse eelnõu sätestab, et aastani 2021 kavandatakse teadus- ja arendustegevuse rahastamise kasvu vähemalt SKT-ga samas tempos. See tähendab, et teadus- ja arendustegevuse kulutused jäävad järgmise nelja aasta jooksul suurusjärku 0,8% SKT-st.”

Samal teemal andis Reformierakond ka istungi algul üle arupärimise peaministrile. Sulling lisas veel hiljem, et samuti kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuse kulutusteks on kavandatud rohkem kui kümme korda vähem kui Euroopa Kaitseagentuuris ühiselt olid liikmesriigid eesmärgiks seadnud.

Martin Helme kirjeldas pakutut kui jõuluvanaeelarvet: “Majandus kasvab, maksulaekumised on muinasjutuliselt head ja seda raha saab kõigile jagada. Ja hoolimata sellest, et seda raha saab kõigile jagada, jagatakse ikkagi rohkem, kui raha on, ehk lastakse eelarve miinusesse.”

Eelarve läbis siiski esimese lugemise ning jääb ootama teiseks lugemiseks muudatusettepanekuid kuni 1. novembrini.

Kui eile oli päeva keskmes rahandusteemad, siis täna oli selleks haridus. Esmalt tutvustas haridus- ja teadusminister Mailis Reps parlamendile eelnõud, millega muudetaks hariduslike erivajadustega õpilaste tugiteenuste (eripedagoogid, logopeedid, psühholoogid) korraldamise vastutust seniselt KOV ja riigi vaheliselt jaotuselt omavalitsuse peale. Selleks eraldatakse ka järgmisel aastal 6 miljonit eurot tugispetsialistide jaoks, kellest küll paraku on üleriiklikult koolides puudus.

Veel kaitses Reps eelnõud, mille kohaselt saaksid eraüldhariduskoolid taotleda tegevuskulude jaoks toetust juhul kui koolil on tähtajatu tegevusluba; koolis pole õppemaksu või on õppemaks teatud piirmäärani; kasum investeeritakse õppetegevusse.

 

Kommenteeri

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s