Riigikogu päev 60 sekundiga: sügisistungjärk vol 6

Riigikogu kroonikad võtab päeva lühiülevaadetes umbes minutiga kokku selle, mida huvitavat või olulist on toimunud Riigikogus, peamiselt keskendudes istungisaalis toimuvale. Siin on tagasivaatavalt kokkuvõtted sügisistungjärgu kuuenda töönädala kohta.

Tänasel Riigikogu aseesimeeste valimistel tekitas elevust eelkõige kaks asjaolu. Kui varem oli teada Reformierakonna juhi Hanno Pevkuri kandideerimisest, siis täna esitasid oma kandidaadi ka Vabaerakond, kelleks oli Krista Aru.

Teiseks pidasid Eiki Nestor ning Enn Eesmaa vajalikuks kommenteerida valimiste järgsel pressikonverentsil Indrek Tarandi sotsiaalmeediapostitust, kus ta väljendas imestust, mispärast pidi kandideerima Rõivase tagasiastumisel ka uuesti Enn Eesmaa. Nestor lausus, et selle taga peitub loogika, et opositsioon ei jääks ilma positsioonita Riigikogu juhatuses. “Vastasel korral, kui me oleks täna ühe aseesimehe tagasi astumise korral saanud valida ühte aseesimeest, oleks võinud juhtuda nii, et Riigikogu enamus oleks võtnud kõik kolm kohta juhatuses, aga seda ei soovi ka meie Ennuga,” märkis spiiker.

Valituks osutusid 52 häälega Eesmaa ning 33 häälega Pevkur. Aru kogus 9 häält.

Hanno Pevkur lausus pressikonverentsil, et loodab eeskätt juhatuses olles aidata leida õiget tasakaalu parlamendi ja valitsuse vahel. “Ärgem siiski unustagem, et Eesti on parlamentaarne riik. Parlamendi käes on need juhtohjad, kuidas ka näiteks riigieelarve välja paistab ja kui on vajadust teha siin korrektuure valitsuse töös, siis seda on varasemalt tehtud ja kindlasti tehakse ka edaspidi,” sõnas ta.

Täna üritasid muuhulgas reformierakondlased veenda ülejäänud saadikuid selles, et tuleks taastada abikaasadele mõeldud ühine tuludeklaratsioon, mille uus valitsus otsustas tühistada. Põhiarutelu käis Aivar Sõerdi ja Mihhail Stalnuhhini vahel, kes ei suutnud omavahel nõustuda, kumma valitsuse rakendatud tulumaksusüsteem on inimestele parem, kas eelmise või tänase valitsuse oma. Just nimelt laieneski teema üsnagi koheselt ka laiemalt maksusüsteemi printsiipide peale.

Rahandusministeeriumi andmete kohaselt oleks ühisdeklaratsioonide taastamise mõju 2018. aasta riigieelarvele hinnanguliselt 18,6 miljonit eurot kulu. Eelnõu siiski läbi ei läinud, kui puudu jäi 5 häält – hääletustulemus 42 vs 37.

Täna toimus Riigikogus teatud mõttes refleksioon endasse kui ka ministeeriumitesse ehk justiitsminister Urmas Reinsalu tutvustas õiguspoliitika arengusuundasid. Peamise murekohana märgiti seda, et enamus eelnõudest ei kätke endas eelnevalt tehtud väljatöötamiskavatsusi (lühend VTK) – justiitsministeeriumi poolt tänavu läbi vaadatud 76st eelnõust hõlmas VTK-d umbes veerand (20). Peamiselt põhjendatakse VTK puudumist sellega, et tegemist on EL-i õiguse või välislepinguga; või sellega, et eelnõud on vaja kiireloomuliselt menetleda.

VTK etapis sõnastatakse probleem ja võimalikud lahendusteed ning selgub ka, kas vastavat õigusnormi on üldse vaja ehk sellega välistatakse ka üleliigset seadusloomet.

Üleliigsel seadusloomel peatus ka Hanno Pevkur, kes lausus, et võiks võtta eesmärgi, et mõne aja pärast võikski Eestis olla poole vähem õigusloomet kui praegu. Samuti märkis Pevkur, et rohkem vaeva tuleks näha seaduste selgusega: “Kui me loome õigust, mille keel on nii keeruline, et sellest tõesti saabki aru ainult jurist või lausa advokaat, siis tegelikult see ei peaks see tee olema, vaid ka tavalised inimesed peaksid ka aru saama seadustest.”

Külliki Kübarsepp kritiseeris seda korda, kuidas tihtipeale menetletakse Euroopa Liidust tulevaid direktiive. Nimelt heitis Kübarsepp ette, et sageli jõuavad neist lähtuvad eelnõud Riigikokku palju hiljem kui rakendamistähtaeg ette näeb ning seetõttu pannakse Riigikogu sundolukorda, kus tuleb neid menetleda kiiremas korras. “See tähendab seda, et meie õiguskvaliteet langeb, sest meil ei ole aega aru saada ega menetleda, millest üldse jutt on, kuna tähtaeg on kukkunud,” lausus ta.

Liisa Oviir lõpetas oma ettekande pilguheiduga tulevikku ehk sellel, et tuleva aasta mais jõustub Euroopa andmekaitse üldmäärus. Oviir lootis, et justiitsministeerium saadab kõikvõimalikud vastavat määrust puudutavad eelnõud aegsasti kooskõlastamistele ning ka Riigikokku selleks, et mahukad seadusemuudatused saaksid piisavalt tähelepanu. Määrus peaks tooma muutusi eelkõige isikuandmete kaitse seadusele, kuid ka teistele andmekaitset puudutavatele seadustele.

1. jaanuari seisuga oli Eestis 379 seadust ning sellest ajast peale on muudetud 237 seadust.

Tänane päev piirdus peamiselt vaid üksikute formaalsustega nagu rahapesu tõkestamise eelnõu viimase lugemisega ning Balti assamblee isikkoosseisu muudatuste vastuvõtmisega. Esimese lugemise läbis samuti eelnõu, mis põhines juba 2015. aastal õiguskantsleri poolt tehtud etteheitel, et on põhiseadusvastane, et äriühingute juhid ei saa pärast koondamist ennast töötuna arvele võtta.

Kommenteeri

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s