Riigikogu päev 60 sekundiga: sügisistungjärk vol 7

Riigikogu kroonikad võtab päeva lühiülevaadetes umbes minutiga kokku selle, mida huvitavat või olulist on toimunud Riigikogus, peamiselt keskendudes istungisaalis toimuvale. Siin on tagasivaatavalt kokkuvõtted sügisistungjärgu seitsmenda töönädala kohta.

Pärast nädalast pausi jätkus istungisaali töö arupärimistega – Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni kirjeldustega Eesti Panga seisukohtades riigieelarve kohta ning välisministri Sven Mikseri jätkuvate selgitustega Kataloonia kriisi valguses.

Hansson lausus küsimustele vastates, et riigipoolsed suuremad investeeringud olukorras, kus tööjõupõud on suur, pole küll katastroofiline, kuid pikemas perspektiivis pigem kasu ei too. Nii-öelda majanduse elavnemise pani Eesti Panga president eelkõige selle arvele, et meie partnermaades ning ka laiemalt Euroopas on samasugused arengud toimunud ning majanduskasv kiireneb üle Euroopa suuremas tempos kui prognoositud.

Erisusena tõi Hansson välja, et võrreldes muu euroalaga paistab Eesti silma märgatavalt suurema palgakasvuga – kui meil on see umbes 7%, siis üldiselt on selleks 1%-1,5%. Hansson meenutas siiski, et viimase 15-20 aasta jooksul on Eesti keskmine majanduskasv olnud natuke rohkem kui 4% aastas olukorras, kus kasvuruumi ning kasutamata potentsiaali oli vaesema ning areneva majanduse tõttu tunduvalt rohkem.

*Meeldetuletuseks, struktuurne eelarvetasakaal võtab arvesse riigieelarve ajutised kulud ja tulud ning majanduskeskkonnast tingitud mõjud.

Täna oli istungisaalis arutelul kaks eelnõu. Esimene neist puudutas olümpiavõitjatele riikliku toetuse fikseerimist keskmise palgaga. Kui opositsiooni poolt algselt pakutu asemel suudeti vahepeal kompromiss leida ehk võrdsustada tava- ja paraolümpiavõitjate tasud, siis täna ei leidnud toetust kaks täiendavat ettepanekut. Andres Ammas avaldas lootust, et kuigi malet ei klassifitseerida seaduse mõistes spordina, siis võiks ehk maleolümpiavõitjaid siiski samamoodi saada ka riigi poolt sätestatud kuutasu.

Jüri Jaanson oli muudatusettepanekuna soovitanud seaduses muuta terminit “paraolümpiamängud” ehk kaotada sealt täht “O”. See oli ajendatud sellest, et ilma o-ta paralümpiat kasutab alates selle aasta algusest nii Eestis olev vastav spordikomitee (Eesti Paralümpia Komitee ehk EPK) kui ka rahvusvaheliselt on võetud sedalaadne praktika kokku lepitud. Ettepanek toetust ei leidnud.

—————

Teine päevakorrapunkt ehk EKRE fraktsiooni eelnõu kitsendada välismaalastele kinnisasjade (eelkõige põllu- ja metsamaade) ostmist toetust ei leidnud. Eelnõu kohaselt oleks muutunud keelenõuded maa ostmisel keerulisemaks ehk oleks vajalik kas B1 tasemel eesti keele oskuse tõestus või isiklikult eesti keeles ametnikule maaostusoovi põhjendamine. Samuti oleks maaostul olnud vajalik omada ning tõestada põllumajandusalaseid oskusi või teadmisi. Toetuspunktina kasutati analoogseid seadusi Lätist ja Taanist.

Maaelukomisjoni ettekandja Igor Gräzin märkis, et ühe peamise põhjusena oli selleks mitmed vastuolud seletuskirja ning eelnõu enda vahel ehk need polnud omavahel päris kooskõlas. Samas märkis ta, et komisjon nõustus, et seda teemat võiks ka hiljem maaelukomisjonis arutleda.

Jaanus Marrandi meenutas, et ligi 20 aastat tagasi sajandivahetuse paiku oli ta ise samalaadset eelnõu ise ka kaitsnud ning ka 2002. aastal põllumajandusministrina analoogse seaduseparanduse vastu võtnud. Siiski märkis ta, et need varasemad eelnõud ei piiranud sisuliselt suurt midagi ning tänane pakutu veel vähemgi, kui just ei otsustataks piirata müüki juriidilistele isikutele. “Ma natuke kahtlen selles, et 2017. aastal võiks keegi tulla lagedale mõttega, et keelame ära juriidilistel isikutel maa ostmise üldse,” sõnas Marrandi.

Inara Luigas tuletas meelde, et ka juba praeguse seaduse järgi kehtivad ranged regulatsioonid välismaiste spekulantide vastu ehk kolmanda riigi kodanikud peavad maa ostmiseks esitama tegevuskava; tõestama, et tal on maaharimiseks olemas vajalikud vahendid ning finantsvõimekus.

Vaidluseks läks veel selle üle, kas Vabadussõtta mindi selleks, et endale maad ja talu kätte võidelda või võidelda punaste vastu. Samuti seadis Jürgen Ligi kahtluse alla, kas antud eelnõu põhjal peab EKRE ennast ikkagi parempoolseks või mitte, kuna üritatakse turgu regulatsioonide ja väravatega piirata. Martin Helme vastas, et jah, ollakse ikkagi parempoolsed, kuid mitte liberaalsed.

Jaanus Marrandi kiitis veel Mart Helme näitlemisoskust: “Eelnõu on tehtud populaarsetel kaalutlustel, selleks et näidata, kuidas me oleme sinimustvalged ja võitleme. See võitluse protsess on tähtis. Need paatoslikud kõned, need sõnavõtud siin on tähtsad, mida just eelkõneleja välja mängis tõelise näitlejameisterlikkusega.”

Mart Helme ise toetus oma fraktsiooni nimel ettekandes sellele, et välismaiste inimeste eest tuleks maaostu üha rohkem piirata, kuna haritav maa ning puhas vesi muutub maailmas üha enam defitsiitsemaks ning seetõttu muutub meie maa järjest väärtuslikumaks.

Maaeluministeeriumi andmete kohaselt kuulub välismaalastele Eestis kokku 213 835 ha maatulundusmaad ehk 5,6% kogu hallatavast alast. Viis aastat tagasi oli vastav protsent 4,7%. Eelnõu menetlusse jätmise poolt hääletas 9 saadikut.

Täna andis Alar Karis viimast korda riigikontrolörina aastase ülevaate riigi varade kasutamisest ja säilimisest. Tuleva aasta kevadel asub ta juba juhtima ERMi.

Peamiste teemadena peatus riigikontrolör näiteks riigieelarve arusaadavusel ja jätkusuutlikusel; ning sellel, mis saab riigieelarvest edasi pärast 2020. aastat ehk kui väheneb eurorahade panus. Karis pidas tagasivaatavalt aga üheks Riigikontrolli viimaste aastate peamiseks töövõiduks bürokraatia vähendamist – möödunud aastal jõustus riigieelarve seaduse muutus, mis vabastas ministeeriumid ja põhiseaduslikud institutsioonid raamatupidamisaruannete iga-aastasest eraldi koostamisest.

Suurim mure puudutas siiski eurorahade vähenemist, seda nii kontrolöri kui riigikogu liikmete sõnades. Karis tõi paralleeliks, et kui rahandusministeeriumi hinnangul võib meile eraldatava raha hulk väheneda umbes 150-200 miljonit eurot aastas, siis see läheb umbes sama kalliks riigile maksma kui tuleval aastal rakenduv tulumaksuvaba miinimumi tõus.

Karis märkis, et sealjuures paistab silma teatud lühinägelikkust: “Kui Riigikontroll küsis ministeeriumiametnikelt, kust ja kuidas seda kõike euroraha vähenemisel või puudumisel finantseerida, olid kaks põhilist vastust: “ei tea” või “riigieelarvest”. Kust ja kuidas raha riigieelarvesse peaks saama, Riigikontroll enam küsima ei hakanud.”

Samuti tõi ta välja, et üsnagi suur osa riigieelarvest on meil juba fikseeritud ning see vaikselt kasvab: möödunud aastal oli 78% kuludest fikseeritud, 2020. aastal peaks see ulatuma 80%-ni. Samuti on kasvamas sotsiaal- ja tervishoiukulude osakaal riigieelarvest ehk rahandusministeeriumi hinnangul peaks 2020. aastal jõudma see pooleni riigi rahakotist. “Arenguks jääb igal aastal raha proportsionaalselt üha vähemaks,” lausus selle peale Karis.

Tulevane ERMi kantseldaja sõnas veel, et eurorahade osas tuleb silmas pidada, et mitmed valdkonnad on tugevalt sõltuvuses just eurorahadest, näiteks ettevõtluse ja regionaalarengu rahaline toetamine toimub ca 85%-90% ulatuses Euroopa Liidu fondidest, riigi teedevõrgu arendamise finantseerimine on olnud sõltuvuses umbes kolmandiku osas.

Riigieelarve koostamise kohta tõdes ta, et see võib olla isegi Riigikogu liikmetele raskesti mõistetav ning vajab süvitsi raamatupidamise tundmist, rahandus- ja majandusterminitest aru saamist ning meeletult aega, et kogu materjali analüüsides selgeks saada. Aivar Sõerd täiendas, et riigieelarves pole mitte lihtsalt keeruline orienteeruda, vaid tihtipeale pole seal vajaliku informatsiooni, milles orienteeruda.

Sõerd tõi sellega näite detailsuste vastandlikkuse kohta: “Rahandusministeeriumi all on üksikasjalikult öeldud, et on vahendid kahe Töötukassa ja ühe Riigimetsa Majandamise Keskuse töötaja õppelaenu kustutamiseks, aga samas, kui hakata otsima informatsiooni sellest, kui palju näiteks järgmise aasta Tallinna Sadama IPO-ga (aktsiate esmane avalik pakkumine – toim.) seoses eelarvesse vahendeid juurde tuleb, sellest infot ei leia.”

Sama tendentsi oli täheldanud ka riigikontrolör. “On paraku juhtumeid, kus seletuskirjas on küll selgitatud marginaalseid tulusid summades 140 või 300 eurot, kuid näiteks ligi 33 miljoni euro kohta pole mingit selgitust, mis selle tehingu sisu on ja miks seda vaja on.”

Samas nentis ta, et võim olukorda parandada on just parlamendi enda kätes ning parlament saaks väga selgelt valitsusele öelda, missugusel viisil peab olema eelarve esitatud, et iga maksumaksja saaks seda kätte võttes aru, mida tema raha eest tehakse, kuhu raha kulub ja kust see raha tuleb.

———

Täna andis veel lisaks ametivande Rein Randver (SDE), kes pääses asendusliikmena Riigikokku seetõttu, et Marju Lauristin liigub Tartu volikokku ning Ivari Padar läheb tema asemikuna europarlamenti. Endisel keskkonnaministril Randveril pole see aga esimene taoline juhtum – pärast 2011. aasta Riigikogu valimisi otsustas Ivari Padar mitte Riigikokku tulla ehk jääda europarlamendi saadikuks ning seetõttu pääses asendusliikmena sisse jällegi Randver. Randver on endine Valga maavanem ning Eesti Kepikõnni liidu president.

Tänane Riigikogu istung kestis kõigest 11 minutit, kui teise lugemise läbis eelnõu, mis peaks vähendama halduskohtude ülekoormust.

Seletuskirjas märgitakse, et üks ülekoormuse olulisemaid põhjuseid on vangidelt saadud suur hulk eri kaebuseid, keda samas mõistetakse kui ühiskonna riskigrupina, kelle õiguste kaitse vajab kõrgendatud tähelepanu. Ülemöödunud aastal esitasid vangid 1216 kaebust ehk 36% halduskohtu kaebuste koguarvust. Nende arvu tõstab märkimisväärselt nii-öelda sarikaebajad – näiteks sellel samal 2015. aastal esitasid kümme kõige aktiivsemat vangi, kes olid ka üleüldiselt aktiivseimad kaebajad, kokku 349 kaebust ehk seega juba iseenesest kümnendiku üldarvust.

Enamasti need kaebused aga rahuldatud ei saa. 2014. aastal õnnestus see kas täielikult või osaliselt vaid 6% juhtumitest. Samas kaebuste tagastamiseks või menetlusse võtmise keeldumiseks kulub juba iseenesest keskmiselt 74 päeva. Seetõttu on ka sellesama eelnõu eesmärk kasutada rohkem lihtmenetlust seal, kus vähegi võimalik. Tagajärgedena nähakse siiski, et see võib kaasa tuua mõningase kaebuste arvu kasvu, kus kinnipeetavad pöörduvad Euroopa Inimõiguste Kohtu poole.

Seletuskirjas väidetakse, et senise kohtupraktika põhjal pole enamus kaebuste puhul õiguslik riive suur ning puudutasid näiteks selliseid teemasid nagu kambri- ja jalutusboksi tingimused (ebapiisav kambripind, õhuvahetus, valgustus jne), töö ja õppimine, kinnipeetava läbiotsimine.

Lihtmenetlused on paindlikumad, kuna näiteks menetlusosalisi võib kohtunik ära kuulata telefoni teel, pole vajadust kohtuistungiteks ning dokumendi vorminõuded pole nii karmid. Lihtmenetluste soodustamiseks tõsteti ka rahalist piirmäära ehk seda, kui kalli vaidlusalase vara korral oleks sedalaadne menetlus võimalik. Kui varem oli selleks summaks 200 eurot, siis uuest aastast juba 1000 eurot. Tartu Ringkonnakohtu poolt esitatud arvamuse kohaselt on üldse küsitav, kas rahalise kahju kaudu saab üldse otsustada, kas miski õigusriivamine on olnud oluline või mitte.

Lisaks antakse kohtutele juurde täiendavaid õigusi kaebuste tagastamiseks ja trahvida neid, kes kirjalikes avaldustes ebasündsalt kellegi poole pöörduvad ning samuti seatakse piiranguid kui palju mingit kaebust võib esitada.

Teisalt parandatakse ka menetlusabi kättesaadavust. Hetkel saavad inimesed menetlusabi juhul, kui menetluskulud ületavad kahe kuu sissetulekut, sealjuures arvestatakse arvutusel maha maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustusest tingitud kulud ning mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Eelnõu kohaselt lisandub täiendava punktina mahaarvestusse juurde muud vältimatud kulud kuni 75% ulatuses miinimumpalgast. Uuel aastal võrdub see seega kuni 375 euroga.

Eelnõu initsiatiiv tuli halduskohtunikelt.

 

Kommenteeri

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s