Riigikogu päev 60 sekundiga: sügisistungjärk vol 8

Riigikogu kroonikad võtab päeva lühiülevaadetes umbes minutiga kokku selle, mida huvitavat või olulist on toimunud Riigikogus, peamiselt keskendudes istungisaalis toimuvale. Siin on tagasivaatavalt kokkuvõtted sügisistungjärgu kaheksanda töönädala kohta.

Täna sai tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastata peamiselt Vabaerakonna saadikute küsimustele, mis puudutasid Haigekassa juhtimist, seal mõeldavaid muudatusi ning ka sellest, kas tulevikus on plaanis võtta midagi ette selle osas, et riik kasutab Haigekassa reserve jooksvate kulude katteks. Viimase asjus kordas Ossinovski õiguskantsleri seisukohta, et praegune olukord pole õiguslikult piisavalt selge ning lisas, et seetõttu on sotsiaal- ja rahandusministeerium valmistamas seadusemuudatust, mis olukorda seaduslikult korrigeeriks. Selles osas, kui kaugel täpsemalt menetlus on, ei osanud minister vastata.

Artur Talvik uuris laiemalt, et kas minister ei näe vastuolu selles, et Haigekassale lisatakse järgnevatel aastatel külge erinevaid tegevusi ja ülesandeid (näiteks kiirabi läheb Haigekassa valitsuse alla) ning seetõttu poleks ta enam justkui tervishoiu kindlustuskeskus. Talvik täiendas, et koht, kus poliitikat kujundatakse ning teostatakse üheskoos võib tekitada tervishoius suurt segadust.

Ossinovski vastas, et selles osas üritataksegi just viia tervishoiupoliitilised otsused ministeeriumisse ning rakenduslikud otsused sinna, kus neid rakendatakse. Selle kohta tõi minister näite, et praegu on sotsiaalministeeriumi, täpsemalt ravimikomisjoni, haldusalas soodusravimite hindamine rahalise efektiivsuse ja meditsiinilise tõenduspõhisuse alusel. Ta sõnas, et see on puhtalt rakenduslik otsus, mis peaks olema Haigekassa halduse all. “Lepitakse kokku väljakirjutamise reeglid, et millistele patsientidele see välja kirjutatakse. Ja siis saadetakse kogu see kupatus tervise- ja tööministrile allkirjastamiseks. Ma kirjutan neid alla kvartalis üle saja. Ma ütlen päris siiralt, ma ei saa sellest mitte midagi aru,” lausus Ossinovski.

Pikemalt peatuti küsimusel, kas ja kuidas peaks Haigekassa nõukogu reformima – varasemalt oli planeeritud vähendada liikmete arvu 15-lt 7-le ning luua juurde nõustavad komisjonid. “Me ei taha teha jututubasid, vaid päriselt olulisi tööorganeid, mis annaksid sisulise sisendi haigekassa nõukogu liikmetele, juhatusele ja ka ministeeriumile,” selgitas plaani Ossinovski.

Vabaerakondlaste seas tekitasid küsimusi nii see, et miks valiti mudel 3 poliitikut, 2 tööandjate esindajat, 1 ametiühingute ja 1 kindlustatute esindaja kui ka see, kuidas peaksid need komisjonid suutma mõjutada reaalseid otsuseid. Seda siis arvestades, et praegugi võib vastavaid komisjone moodustada, ent neid pole loodud.

Tervise- ja tööminister lausus, et et kaheastmeline komisjoni-nõukogu mudel aitab paremini kasutada ära vastava ala kompetentsi seal, kus seda vaja on. “Me oleme olnud olukorras, kus meil on inimesi, kes väga hästi valdavad ühte poolt, aga absoluutselt ei valda teist poolt, kuid otsuseid peavad nad langetama korraga mõlemas ja vastutavad mõlemate vastuste eest ka tegelikult isiklikult ja täielikult vastavalt seadusele.”

Sellega jääks finantsküsimused nõukogu pädevuse alla ning komisjonid võtaksid üle erialaseid teadmisi nõudvad küsimused. “See, kas haigekassa hinnakirjas peaksid südamestendid olema ravimikaetud või ravimikatmata, eeldab hoopis teistsugust kompetentsust, kui eelarve tasakaalustamine,” lisas minister.

Ta tõi veel välja, et plaanis on luua kolm komisjoni – olulisima dokumendina menetleks üks komisjon koos juhatusega tervishoiuteenuste loetelu, teine langetaks otsuseid meditsiiniseadmete ja soodusravimite üle ning kolmas komisjon tegeleks pikema vaatega tervishoiukorralduste muudatuste ettevalmistamisega. “Näiteks hindaksid nad vaktsiinide tõhususe alusel seda, millised vaktsiinidest võtta riiklikule rahastamisele, millised mitte, millistele sihtrühmadele seda teha, millisel viisil laiendada näiteks sõeluuringuid ühele või teisele sihtrühmale.”

Monika Haukanõmm lausus, et peamine probleem puudutab seda, kuidas oleks tagatud nende komisjonide funktsionaalsus: “Enam teebki muret just see, et ei eelnõust ega seletuskirjast selgu täpsemalt, kuidas neid komisjone moodustatakse ja mis on nende komisjonide mõju või siis ka nn otsustuspädevus.”

Haukanõmm lisas, et on küll mõistetav, et praeguses nõukogus võib olla probleeme nii kvoorumi täis saamisega ja seega otsuste täideviimisega, kuid pakutud mudel ei taga Haigekassa nõukogu kompetentsi tõusu, mis võiks eesmärk olla. “Praegu jätab see küll sellise mulje, et kuna otsused venivad ega lähe sellisel moel, nagu on ministeeriumile või haigekassale vajalik, siis üks võimalus ongi öelda, et me ei suuda otsustada, meil puudub teadmine, kogu on liiga suur ja me vajame väiksemat,” sõnas ta.

Lisaks valimisseaduste (KOV, Riigikogu ja europarlamendi oma) muutmise eelnõule oli täna päevakorras õiguskantsler Ülle Madise ettepanek parandada sotsiaalhoolekandeseadust selliselt, et hooldekodudes olevad abivajajad saaksid samaväärselt abivahendite soetamiseks toetust nagu nad saaksid seda kodus elades, lõpetades sellega ära õiguskantsleri hinnangu kohaselt põhiseadusvastane diskrimineerimine.

Madise tõi olukorra illustreerimiseks näite, kuidas hooldekodus olles peaks audiolugeri ehk Daisy-pleieri (nägemispuudega inimeste abivahend) eest välja käima 450 eurot, siis kodus olles oleks õigus taotleda riigipoolset toetust ning saada seesama abivahend 90% soodustusega ehk 45 euro eest.

See olukord soosib aga õiguskantsleri hinnangul skeemitamist, kus inimesed kirjutavad ajutiselt ennast hooldekodust välja, et saada vajalik vahend soodsamalt kätte. “Inimesi pettusele suunata on ebaeetiline ning see ei paku probleemile sobivat lahendust,” märkis õiguskantsler kirjalikus ettepanekus.

Veel uuriti selle kohta, kui pikalt see olukord on kehtinud ning kui palju sedalaadne tingimus on riigile raha kokku hoidnud. Määrus, mis kehtestas mainitud sätte, jõustus 2000. aastal ning seadusesse kirjutati see möödunud aastal. Raha kokkuhoiu osas andmed puudusid.

Ettepanek leidis 78 Riigikogu liikme toetuse ning sellega sai sotsiaalkomisjon ülesandeks vastav eelnõu algatada.

—–

*Videos sai ekslikult märgitud justkui mahuks 16 ruutmeetrist plakatit ühele bussipaviljoni reklaampinnale, kui ilmselgelt nii see pole. Esitatud mõte jääb siiski üldjoontes samaks.

Täna läbis Riigikogus teise lugemise järgmise aasta riigieelarve eelnõu hoolimata opositsiooni püüdlustest teine lugemine katkestada ehk sellega anda valitsusele aega eelarve üle järele mõtlemiseks. Täpselt nii nagu rahanduskomisjon otsustas, siis ükski 50st opositsiooni poolt tehtud muudatusettepanekutest toetust ei leidnud.

Muudatusettepanekutes nägid opositsioonipoliitikud peamiste kärpekohtadena riigisektori töö- ja majandamiskulude vähendamist, üürikorterite rajamise programmi 37 miljonit eurot ning Rail Balticut. Viimase osas nägid EKRE saadikud vajalikuks peatada investeeringud täielikult (31 miljonit eurot), Vabaerakond aga pakkus välja osalist kärpimist (5,4 miljonit eurot). Nii EKRE kui Vabaerakond pakkusid samuti mõlemad välja vähendada erakondade riigieelarvelist toetust poole võrra ehk umbes 2,7 miljoni euro ulatuses.

Vabaerakond oleks sealt vabaneva raha suunanud Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile ning mesindusse, EKRE jättis selle lahtiseks. Kui Vabaerakond soovis veel osa vabanevast rahast suunata teadusesse (nii baasfinantseerimisse kui doktorantide toetuseks), siis EKRE ettepanek oli toetada PPA palgafondi ning anda ikalduse kriisiabiks. Liina Kersna nägi aga vajalikuks, et rohkem raha tuleks suunata alustatavatele õpetajatele.

Eelarve üle vaidlemine jäi korduvalt pidama küsimusele, milliseid eksperte usaldada. Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin pidas seda usu küsimuseks ning märkis, et eelarve struktuurses tasakaalus hoidmine on muutunud liigselt kinnisideeks. Opositsiooni poliitikud väljendasid aga endiselt uskumatust, et valitsus ei taha kuulata Eesti Panga, Euroopa Nõukogu, eelarvenõukogu ja Riigikontrolli nõu. Stalnuhhin kui Kersti Sarapuu tõid kaitseks välja, et rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch parandas hiljuti Eesti riigireitingut stabiilselt positiivseks.

Riigieelarve jääb nüüd uuesti ootama muudatusettepanekuid, mis peaksid laekuma hiljemalt 29. novembriks.

Täna läbis esimese lugemise Reformierakonna algatatud eelnõu, millega antaks kooli töötajaile rohkem õigusi keelatud (tubakas, alkohol, külmrelvad), turvalisust ohustavate (harpuunid, rakulkad, puhkpüssid) või vara rikkumiseks kohandatud (žiletiterad, saeketid) esemete eemaldamiseks ning hoiule võtmiseks. Kui seni on selle jaoks olnud vajalik politsei sekkumine, siis eelnõu kohaselt saaksid kooli töötajad õiguse ohtlikud esemed hoiule võtta.

Seda ka juhtudel, kui neid ei ole veel koolis kasutatud. Turvakontrolli käigus antakse õigus vaadelda ja kombata temaga kaasas olevaid (pinal, kott, taskud) või kasutuses olevaid (lauasahtel, kapp) esemeid. Seda aga mitte piiramatult, näiteks ei tohi kasutada metallidetektoreid ning selle tarvis koolitatud loomi. Samuti ei sisalda turvakontroll õigust teostada isiklikku läbivaatust ning tegevust tuleb protokollida. Täiendavat meedet ehk vahetut sundi (vähimail määral füüsilise jõu kasutamine, mis võimalik) võivad kasutada vaid need isikud, kes on koolitatud selleks, on samast soost kontrollitavaga ning samuti ei tohi riivata õpilase eneseväärikust.

Eelnõu algatajate seas oli kaks endist haridus- ja teadusministrit ehk Jürgen Ligi ning Maris Lauri. Mõlemad põhjendasid algatust sellega, et kui nende ministri oleku ajal oli juba eelnõu menetluses, siis aeg näitas, et sellega pole mindud edasi ehk nähti põhjust see ise lauale tuua. Niisiis, nagu vahepeal on selgunud, on ka valitsusel siiski plaanis analoogse eelnõuga peagi välja tulla. Seetõttu ka valitsus eelnõud ei toetanud.

Sellest hoolimata õnnestus eelnõul esimene lugemine läbida. Otsustavaks kaalukeeleks sai koalitsiooni poolt Viktoria Ladõnskaja, kes kultuurikomisjonis jäi erapoolikuks nii eelnõu tagasilükkamise kui esimese lugemise lõpetamise osas, mis tingis olukorra, et komisjon kumbagi otsust vastu ei võtnud (4 häält poolt ja 4 häält vastu mõlemal juhul). Lähtudes töö- ja kodukorraseadusest tähendas aga see seda, et automaatselt ilma hääletuseta sai sellega esimene lugemine lõpetatud.

Eelnõu osas väljendas pessimistliku tooni Eesti Õpilasesinduse Liit, kes pidas nii mõndagi punkti privaatsfääri tungimiseks ning samuti muretsesid selle üle, et kuidas tagatakse punktide teostamine. Jürgen Ligi argumenteeris vastu, et eelnõuga ei võeta ühtegi õpilaste õigust ära, vaid vastupidiselt kaitstakse neid turvalisuse tagamisel otsides tasakaalu õpilaste ja koolitöötajate õiguste vahel. Ligi lisas, et 2015. aastal oli liidu juhatuse arvamus temaga kohtudes rahulikum.

Eesti Haridustöötajate Liit pidas aga antud eelnõu vajalikuks selleks, et suurendada õpetajate ja kooli võimekust reageerida ohuolukordadeks väljendades sealjuures muret, et praegune situatsioon ei anna koolile praktiliselt piisavalt õiguseid tagada koolis turvalisus ilma korrakaitse organeid kasutamata. Siiski märkisid nad riskidena, et turvakontrollid ei tohiks muutuda õpetajate tööülesanneteks ehk seetõttu tuleks see anda kahe valitud töötaja halduse alla, kes oleksid eri soost. Samuti peeti väga oluliseks sealjuures väljaõppe tagamist.

Märt Sults baseerus oma sõnavõtus oma koolijuhtimise kogemusel ning nõustus Jürgen Ligi selle punktiga, et palkade tõstmine pole see, mis tagab õpetajate töö väärikust. Samas märkis ta, et ükski seadus ei pane paika seda, kuidas õpetaja oma klassiga hakkama saab, vaid see taandub ikkagi õpetaja autoriteedile. Sarnases toonis märkis Tarmo Kruusimäe, et seadusesse pole võimalik kirjutada Tamagotchit ega MP3-mängijaid ehk kaasas käia sellega, mis parasjagu õpilaste tähelepanuvõimega konkureerivad.

Pärast esimest lugemist jääb nüüd oodata valitsuse reaktsiooni, kas üritatakse üheskoos teisel lugemisel muudatusettepanekutega uuendatud nägu ette luua või plaanitakse siiski eraldi eelnõuga välja tulla ning see eelnõu põhja lasta. Urmas Reinsalu kommenteeris seda oktoobris, et eesmärk on siiski haridusministeeriumi ettepanekuga lagedale tulla, kuid kiitis algatust. Muudatusettepanekute tähtajaks on 30. november.

 

Kommenteeri

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s