Riigikogu päev 60 sekundiga: sügisistungjärk vol 10

Riigikogu kroonikad võtab päeva lühiülevaadetes umbes minutiga kokku selle, mida huvitavat või olulist on toimunud Riigikogus, peamiselt keskendudes istungisaalis toimuvale. Siin on tagasivaatavalt kokkuvõtted sügisistungjärgu kümnenda töönädala kohta.

Enne kolmapäevast Haigekassa seaduse muutmise eelnõu kolmandat ehk viimast lugemist andis töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski aru, milliste erialaarstide ravijärjekordade vähendamine on prioriteetsed, kas haiglad oleksid koheselt võimelised tööle rakendama täiendavalt eriarste ning mis võiks alternatiivselt veel aidata järjekordade vähendamisele lisaks raha ja arstide arvu suurendamisele.

Ossinovski vastas, et eriarstide järjekordade vähendamisel lähtutakse Haigekassa juhatuse analüüsist ehk vaadatakse, kus vajab olukord kõige teravamalt sekkumist. Detsembri keskel peaksid need täpsemad valikud jõudma ka laiema avalikkuse kõrvu. Eriarstide koheselt tööle võtmise osas minister muret ei tundnud, kuid märkis, et see teema on tunduvalt laiem.

Ühe probleemse näitena tõi ta välja psühhiaatrite puuduse ning märkis, et isegi kui haigla finantsiline seis lubaks erialast lepingukohustust vastu võtta, siis pole lihtsalt arste, keda võtta. Teise probleemse näitena märkis Ossinovski õdede puuduse, millele on ka oodata lähiaastatel suuremat koolitustellimust. Ta lisas, et isegi kui praegused palgad on meil võrreldes OECD keskmistega samal tasemel (arstid 2 keskmist palka, õed keskmine palk ning hooldajad 60% õdede palgast), siis Soome mõju moonutab selles osas turgu ning seetõttu peab ka tervishoiutöötajate palku tõstma ennaktempos.

Moonika Haukanõmm sõnas, et finantsilise poole pealt pakub küsitavusi haiglate võrdlemisi kiire amortiseerumise arvestus. Haukanõmm lisas, et teenuste hinnas on võimalik kokku hoida niinimetatud võidurelvastumise arvelt. Samuti märkis ta, et jääb lootma, et ministri sõnad selle kohta, et ravijuhtude arv suureneb kümnetes tuhandes suudavad ka järgmisel aastal vastata reaalsusele.

Täna andsid eesistumise senistest tulemustest ning vajakajäämistest aru peaminister Jüri Ratas ning Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut.

Kui peaminister lausus, et võib rahuliku südamega juhthoovad peagi Bulgaariale üle anda, siis tõsisema proovikivina oleks võinud suuremat edasiminekut loota ELi ühise varjupaigasüsteemi reformimisel. Eesistumise lõpusirge üks olulisemaid kohtumisi saab olema järgmise nädala lõpus Brüsselis toimuv Ülemkogu, kus loodetakse selgust saada Brexiti asjus kodanike õiguste, tuleviku finantskohustuste ning Iirimaa küsimustes ehk liikuda läbirääkimistel järgmisesse faasi. Ratas nentis, et esmaspäeval May-Junckeri kohtumiselt saadud sõnumid polnud just väga julgustavad edasiminekuks.

Tänastes aruteludes ei tunnistanud koalitsiooni-opositsiooni rindepiiri ametnike rollile hinnangute andmine ehk poliitikud saali eri otstes jagasid hulgaliselt kiidusõnu 1300 eesistumist vedava ametniku suunas.

Tänane päev tähistas lõppu koguni 11 eelnõule. Seaduse jõustumist jäävad nüüd ootama muudatused näiteks Haigekassa (eri teenuste Haigekassa alla viimine, samuti riigipoolse eraldise lisamine eelarvesse pensionärite eest), sotsiaalhoolekande (laste suvine töötamine ei mõjuta toimetulekutoetuse saamist, matusetoetuse andmine KOVidele 250 eurot surmajuhtumi kohta), perehüvitise (pikem isapuhkus) ning ravikindlustuse (soodusravimite eest hüvitiste maksmise piirmäärade langetamine 200 euro võrra) seadustes.

Samuti leidis toetust Tsernobõli veterane puudutav seadusepügala muutmine – kui seni saavad tuumakatastroofi likvideerima läinud inimesed toetust 192 euro ulatuses, siis uuest aastast küündib see 230 euroni aastas. Lisaks laiendatakse toetuse saajate arvu neile Eesti kodanikele, keda saadeti sinna sunniviisiliselt Eestist, kuid kes on seni jäänud ilma sellest seetõttu, et nende vanemad polnud ei Eesti riigi kodanikud ega õiguspärased mittekodanikud Eestis 1940. aasta 16. juuni seisuga.

Ajal, mil kombainid varuvad talveunes energiat uuteks väljakutseteks koguneti möödunud neljapäeval Toompeale, et arutleda, mida peaks tegema juhul kui loodus jääb saagi ohverdamisel kadedaks või naftahinnad otsustavad kõrgustesse ronida. Põllumajanduse riske käsitlev päevakorrapunkt kandis uhkemas kõneviisis nimetust “Olulise tähtsusega riiklik küsimus – Kuidas tulla toime kriisidega põllumajanduses?”.

Meenutuseks – olulise tähtsusega riiklik küsimus on Riigikogu töö formaat, kus komisjonid või fraktsioonid saavad aega kasutada selleks, et pöörata ühele või teisele teemale laiemat tähelepanu. Sügisistungjärgul on toimunud seni neli OTRK-i: „Eesti demokraatia ohud ja väljakutsed“ (algatajaks SDE), „Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsiooni rakendamine“, „Ida-Virumaa tulevikuperspektiivid“ (algatajaks Keskerakond) ning nüüd „Kuidas tulla toime kriisidega põllumajanduses?“ (algatajaks EKRE).

Riskide maandamiseks nähti erinevate lahendustena toodete kohapealset väärindamist (eelkõige juttu piimast), suuremat ühistegevust, riskide teadvustamist, põllumeeste koolitamist ning vastavalt kas siis investeerimist riskifondidesse või saagikindlustusse.

Viimase osas sõnas Jaanus Marrandi, et kuna Eesti turg on niivõrd väikene, siis selleks, et kindlustusmaksed ei muutuks üleliia suureks eeldaks see koostööd mitte lihtsalt Eesti tasandil, vaid Baltikumis. Ta lisas, et teada on, et sellisel juhul on kindlustamisest huvi tundnud üks Saksa ühistulise taustaga kindlustusettevõtte.

Monika Haukanõmm lausus, et riigi ja põllumeeste koostöös tuleb otsustada, kas tulevikus jäävadki riskid suuremalt jaolt põllumajandustootjate enda kanda või suudetakse kokku leppida, et headel aegadel paigutada osa raha riskifondidesse selleks, et oleks suurem kindlustunne probleemide ilmnemisel.

Tänavu aastal jäi kehvade ilmaolude tõttu koristamata 15% põllukultuuride kogupinnast. Kõige enam kannatasid põlduba (69% saagist koristamata) ja hernes (55%). Teravilja kaod olid 8%, rapsil 5%, kartulil 21% ning köögiviljadel 27%.

Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor Rando Värnik märkis, et lisaks tootmisriskidele (põud, üleujutused, sademete rohkus, kahjurite ja haiguste puhangud) tuleb arvestada ka turu riskidega (müügihindade volatiilsus, sisendi hindade muutumine, valuutakursi muudatused) ning ärikeskkonnast tulenevate riskidega (regulatsioonid, infrastruktuuriga seonduv ning poliitiline keskkond). Kõige aluseks on aga riskide teadlikkus ehk selleks, et riske hallata peab olema aimdust, mida nad ennast kätkevad, mida saab teha, et neid maandada ning koguda võimalikult laiapindselt informatsiooni, et oleks võimalik valmistuda tulevasteks kriisideks.

Urmas Kruuse rõhutas, et see saal ei saa lubada seda, et nii tahtlikult kui tahtmatult poleks informatsioon võrdselt kättesaadav, näiteks toetuste taotlemiseks. Poliitikute poole vaadati samuti selles osas, et riik peab tagama võimalikult stabiilse keskkonna selleks, et poliitilised mängud ei lisaks riskide sekka täiendavat ootamatust. “Põllumajanduses on paraku nii, et kui me teeme ühe vea kevadel, siis seda viga me parandada saame alles järgmisel kevadel, seetõttu on ka stabiilsus meile väga vajalik,” lausus Saaremaa Tootjate liidu juht Tõnu Post. Teema algataja ehk EKRE esindajana rõhutas Mart Helme just sedasama ehk need otsused, mida tehakse täna võivad mõjutada vähemalt minimaalselt mõne aasta perspektiivi, kuid mõjud võivad ulatuda ka kaugemasse tulevikku.

Valgamaa põllumeese liidu juhataja Kalle Kits sõnas, et kogu riskidega toimetulek algab põllumehe enda peast ehk mentaalse maailma muutmisest – põllumees peab aru saama, et riskide eest vastutab eelkõige ikkagi tema ise. Ta lisas, et riskide juhtimiseks on vaja eri instrumente, sh nõustamissüsteemi arendamist ehk terviklike lahendusi riskide ennetamiseks, reageerimiseks ja planeerimiseks.

Peaaegu kõik esinejad laususid ühest suust, et toetustest sõltumine pole põllumeeste jaoks kindlasti eesmärk omaette, vaid paratamatus, mis tuleneb Euroopa Liidu turutingimustest – kui kõik teised saavad toetusi, siis pole võimalik konkureerida ilma nendeta. Jaanus Marrandi sõnas, et samas võimaldab Euroopa Liit põllumajanduses avada vabakaubanduslepete kaudu uksi turgudele, mis muidu jääksid kättepääsmatuks.

Tõnu Post avaldas lootust, et piimasektoris kasutatakse hetke olukord ära ning suudetakse lõpuks ennast koondada ühe ühistu katuse alla. See võimaldaks oma toodet nii paremini müüa kui ka lisandväärtust toota. Nagu maaeluminister Tarmo Tamm sõnas, siis igapäevaselt kingime Lätti ja Leetu 600 tonni toorpiima. Urmas Kruuse lisas, et kui see pole mitte päris kuritegelik, siis vähemalt midagi sarnast.

 

Kommenteeri

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s